reede, 4. jaanuar 2019

Isikuandmete kaitse seadus

Riigi Teatajas avaldati uus isikuandmete kaitse seadus.

Seadus reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.

Isikuandmete kaitset reguleerib otsekohalduv Euroopa Liidu üldmäärus, mis annab inimesele tugevama kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka muu õiguslik alus, siis andmed kustutatakse.

Isikuandmete kaitse seadus kehtestab kooskõlas üldmäärusega mõned erisused isikuandmete töötlemise üldpõhimõtetes- isikuandmete töötlemisel ajakirjanduslikul eesmärgil ning teadus- ja ajaloouuringuteks. Isikuandmeid võib inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja meedias avalikustada, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Teadus- ja ajaloouuringu või riikliku statistika jaoks võib isikuandmeid inimese nõusolekuta töödelda, kasutades varjunime või samaväärset andmekaitset võimaldavat kuju.

Seadus kehtestab ka üldpõhimõtted, millest õiguskaitseasutused peavad isikuandmete töötlemisel lähtuma. Isikuandmete töötlejad on kohustatud teavitama inimest tema isikuandmetega seotud rikkumistest. Samuti peavad nad sellest teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

pühapäev, 14. jaanuar 2018

Tööandja peab sinu nimega e-posti aadressi pärast töösuhte lõppu sulgema

Nimeline töömeil on paljude kontoritöötajate jaoks hädavajalik tööriist, kuid samuti tasub teada, et pärast töösuhte lõppemist tuleb firmal nimeline meilikonto kindlasti sulgeda.
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Maire Iro ütles Geeniusele, et üsna sageli soovivad tööandjad peale töötaja lahkumist tema tööalaseks suhtluseks loodud e-postiaadressi kasutusse jätta.
Peamise põhjendusena tuuakse välja, et ettevõtte kliendid ja koostööpartnerid võivad ka edaspidi kirjutada varasemal kontaktmeiliaadressil ning nende kirjad ei jõuaks sel juhul ettevõttesse kohale.
Pärast töösuhte lõppu ei ole aga tööandjal ilma töötaja nõusolekuta enam õigust tema e-postkasti avatuna hoida ning see tuleb töösuhte lõppemisel kohe sulgeda.
“Kui endine töötaja avastab, et tema nimeline e-postiaadress on ettevõttes jätkuvalt kasutusel, on tal loomulikult õigus nõuda, et see suletaks,” sõnas Iro.
“Ei ole ju töötajal endal peale töösuhte lõppu enam sellele meiliaadressile ligipääsu ning tal puudub kontroll selle üle, ega tema nime alt kirju välja ei saadeta,” lausus ta. “Samuti ei saa kunagi välistada, et endise töötaja e-postiaadressile saadetakse isikliku sisuga kirju, mis ei ole mõeldud tööandjale ega kolleegidele lugemiseks.”
Asi on lubatud vaid erandjuhtudel.Edasi loe Geeniuse artiklist.

Kas tööandja võib töötaja nimelise e-postiaadressi pärast töösuhte lõppu avatuks jätta?, Andmekaitse Inspektsioon, 12.07.2016