- Alates 1. juunist 2019 ei saa töötamist ilma ametinimetuse ja töökoha aadressita enam registreerida.
- Olemasolevaid töötamise kandeid ei saa muuta ega lõpetada, kui ametinimetust ja töökoha aadressi märgitud ei ole.
- Olemasolevatele kehtivatele töötamise kannetele tuleb ametinimetus ja töökoha aadress lisada hiljemalt 30. juuniks 2019.
- Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb sisestada klassifikaatorist. Vabatekstina aadressi täpsustus ja/või ametnimetus tuleb lisada siis, kui täpne aadress või ametinimetuse viies tase (neli esimest tuleb alati leida klassifikaatorist) ei ole klassifikaatorist leitavad.
- Tööajamäär, töökoha aadress ja ametinimetus tuleb töötamise registrisse märkida ainult nende töötamise liikide 1 (tööleping), 2 (avalik teenistus), 3 (kõrgemad riigiteenijad), 4 (omavalitsuse valitud või nimetatud liige), 501 (tasuta töötamine), 504 (töötamine tulumaksukohustustega Eestis, sotsiaalmaks välisriigis), 506 (töötamine tulumaksukohustusega Eestis, ilma sotsiaalmaksukohustuseta) ja 507 (viisa alusel – tööleping) puhul.
esmaspäev, 7. jaanuar 2019
Ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimine töötamise registrisse muutub kohustuslikuks alates 1. juunist 2019
reede, 4. jaanuar 2019
Isikuandmete kaitse seadus
Riigi Teatajas avaldati uus isikuandmete kaitse seadus.
Seadus reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.
Isikuandmete kaitset reguleerib otsekohalduv Euroopa Liidu üldmäärus, mis annab inimesele tugevama kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka muu õiguslik alus, siis andmed kustutatakse.
Isikuandmete kaitse seadus kehtestab kooskõlas üldmäärusega mõned erisused isikuandmete töötlemise üldpõhimõtetes- isikuandmete töötlemisel ajakirjanduslikul eesmärgil ning teadus- ja ajaloouuringuteks. Isikuandmeid võib inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja meedias avalikustada, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Teadus- ja ajaloouuringu või riikliku statistika jaoks võib isikuandmeid inimese nõusolekuta töödelda, kasutades varjunime või samaväärset andmekaitset võimaldavat kuju.
Seadus kehtestab ka üldpõhimõtted, millest õiguskaitseasutused peavad isikuandmete töötlemisel lähtuma. Isikuandmete töötlejad on kohustatud teavitama inimest tema isikuandmetega seotud rikkumistest. Samuti peavad nad sellest teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.
Seadus reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.
Isikuandmete kaitset reguleerib otsekohalduv Euroopa Liidu üldmäärus, mis annab inimesele tugevama kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka muu õiguslik alus, siis andmed kustutatakse.
Isikuandmete kaitse seadus kehtestab kooskõlas üldmäärusega mõned erisused isikuandmete töötlemise üldpõhimõtetes- isikuandmete töötlemisel ajakirjanduslikul eesmärgil ning teadus- ja ajaloouuringuteks. Isikuandmeid võib inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja meedias avalikustada, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Teadus- ja ajaloouuringu või riikliku statistika jaoks võib isikuandmeid inimese nõusolekuta töödelda, kasutades varjunime või samaväärset andmekaitset võimaldavat kuju.
Seadus kehtestab ka üldpõhimõtted, millest õiguskaitseasutused peavad isikuandmete töötlemisel lähtuma. Isikuandmete töötlejad on kohustatud teavitama inimest tema isikuandmetega seotud rikkumistest. Samuti peavad nad sellest teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.
Tellimine:
Postitused (Atom)