Bürokraatia vähendamise ettepanekuid saab teha tulevikus veebis

Bürokraatia vähendamise nullbürokraatia projekti elluviimiseks lõi Vabariigi Valitsus rakkerühma, mille ülesandeks on kontrollida, et ettevõtjate tehtud bürokraatia vähendamise ettepanekud viiakse ellu.  

Nullbürokraatia projekti eesmärgiks on vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel, muuta riigiga suhtlus mugavamaks ning vähem koormavaks. 

"Sügisel nelja ministri ning ettevõtjatega algatatud projekt tõi 252 ettepanekut, mida on palju rohkem kui projekti algatades loota julgesime. Kolme aasta jooksul rakendatakse 80 protsenti bürokraatia vähendamise ettepanekutest, kokku 164 ettepanekut. 

Rakkerühma töösse on kaasatud rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi vastavate valdkondade asekantslerid. Rakkerühma töös osalemiseks tehakse ettepanek Eesti Pangale, Haigekassale, Tööandjate Keskliidule, Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale ning vajadusel teistele ekspertidele ja organisatsioonide esindajatele.

"Loome meeskonna ja määrame vastutaja, et kõik head mõtted saaksid elluviimise eest vastutaja. Paljud ettepanekud puudutavad mitme valdkonna koostööd või IT arendusi ja nii saavad riik ning ettevõtjad üheskoos tagada bürokraatia vähenemise ettepanekute elluviimise,“ ütles Michal. „Rakkerühm loob üldsusele ka veebipõhise võimaluse ettepanekute pidevaks esitamiseks ning korraldab koostöös ettevõtjatega ettepanekute regulaarse kogumise. Veebi kaudu saavad kõik huvilised jälgida, kuidas ettepanekuid ellu viiakse, info on juba täna üksikasjalikult meie veebilehel kättesaadav,“ lisas minister.

Nullbürokraatia projektis tehtud ettepanekud koondatuna ning ka üksikasjalikult iga valdkonna lõikes on üleval Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia

Mitmed ettepanekud viiakse ellu suuremate projektide kaudu. Sellised suuremad projektid on: Aruandlus 3.0 (Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet), Maksukogumine 2020 (Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet), E-statistika (Rahandusministeerium, Statistikaamet), SKAIS 2 (Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet), KOTKAS (Keskkonnaministeerium).

Nullbürokraatia ettepanekud (justiits- ja rahandusministeerium)

Tulenevalt koalitsioonilepingust on majandus- ja taristuministri eestvedamisel ja nelja ministri koostöös algatatud halduskoormuse vähendamise projekt, mis on initsiatiivi käimalükkajate seas saanud nimeks nn nullbürokraatia.

Justiitsministeeriumi ettepanekud:

1. Kui ettevõte pole näiteks 6 kuu jooksul pärast tähtaja möödumist eelmise majandusaasta aruannet esitanud, kustutatakse ta automaatselt äriregistrist.  Probleemiks on majandustegevuse register ja sinna oma iga-aastase "elusoleku" kinnitamine. Kui ettevõtte asutamine on riigi poolt ülilihtsaks tehtud, siis peaks tasakaalu mõttes ka vastupidine suund sama sujuvalt toimima. Rakendatav 2018+ Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: MTR on liidestatud Äriregistriga ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohaselt majandusaasta aruande esitamisega kinnitab, et jätkuvalt majandustegevuse teate või loakohustusega valdkonnas tegutseb  ning MTR-is eraldi andmete õigsust kinnitama ei pea. Automaatse äriregistrist kustutamise osa peaks kommenteerima Justiitsministeerium. 
2. Avaliku teabe seaduse ja  OpenData põhimõtet järgides peaksid Äriregistri andmed millele juurdepääsu piiramiseks ei ole olulist vajadust olema avalikud ning  tasuta kättesaadavad. Ettepanek puudutab ettevõtete majandusandmete kättesaadavust Äriregistrist. Avaliku teabe seaduse ja moodsa OpenData liikumise mõtet järgides peaksid sellised riigi käsutuses olevad andmed millele juurdepääsu piiramseks ei ole olulist vajadust olema avalikud ning reeglina ka tasuta kättesaadavad. Äriregistris on seoses elektroonilise aruandlusega ettevõtete majandusaruannete andmed (bilanss, kasumiaruanne jne) juba elektroonilisel kujul olemas, kuid soovijatel on neid võimalik saada üksnes tasu eest. Üksiku aastaaruande PDF vmt kujul alla laadimine ei ole seejuures kuigi kallis, kuid mõnesaja ettevõtte andmete hankimine masintöödeldaval kujul (XLS, XML vmt) on samas põhjendamatult kallis ja ebamugav? Teen ettepaneku täiustada Äriregistri ettevõtjaportaali selliselt, et iga soovija saaks valida nime, EMTAK koodi vmt alusel talle huvipakkuvad ettevõtted ning laadida portaalist tasuta alla talle huvipakkuvad bilansi, kasumiaruande vmt andmed. Kui anname ettevõtjatele ja riigiastustele mõistlikult kasutatava võimaluse ettevõtete majandusnäitajate võrdlemiseks ja analüüsimiseks, siis aitab see tõsta nii era- kui avaliku sektori juhtimisotsuste kvaliteeti. Ei ole võimalik rakendada. Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: Ei ole võimalik rakendada, sest toob kaasa olulise RIK-i omatulu languse. Vastavate otsuste tegemisel, mille kohaselt kompenseeritakse omatulu langus RIK-ile, on võimalik ettepaneku rakendamist kaaluda.

Rahandusministeeriumi ettepanekud:

1. Teen ettepaneku lisada e-maksuametisse ja miks mitte ka muude riigilõivude vmt maksmiseks e-arve püsimakse võimalus. See oleks väga mõistlik kui igakuised riigimaksud või ka muud maksed riigile liiguksid pangast automaatselt. Rakendatav 2018+ Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: MTA lahendab küsimuse projekti "Maksukogumine 2020" raames. Planeeritud lahendada esimestes etappides. Vajalik riigiüleselt lahendada.
2. Aeg oleks alustada projektiga, mis transformeerib Eesti esimeseks riigiks, kus kõik tšekid ja arved tuleb esitada (ka) digitaalselt. See hoiaks ära tohutu hulga bürokraatiat, säästaks loodust ja vähendaks korrruptsiooni. Osaliselt rakendatav 2017. aastal. Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: Projekti tegevused valitsuse tegevusprogrammis 2015-2019. Alates 2017. aastast rakendub e-arvetega arveldamise kohustus era- ja avaliku sektori vahel tähenduses  B2G, st erasektor saadab ja avalik sektor võtab vastu ainult e-arveid. 2016.aasta lõpuks esitab RM valitsusele  "Analüüsi ja ettepanekud ettevõtetevahelises (B2B)  arvelduses e-arvetele üleminekuks. 
3. Tüütu erinevus käibedeklaratsiooni (KMD) ja palgamaksude deklaratsiooni (TSD) esitamise tähtaegade erinevuse osas (TSD tuleb esitada 10. kuupäevaks ja KMD 20. kuupäevaks). Enamusele eksportivatele ettevõtjatele tähendab see TSD esitamisel maksekohustust ning KMD esitamisel maksude tagasisaamise õigust (ekspordi puhul KM määr 0%). Sisuliselt peavad ettevõtjad 10 päevalist perioodi finantseerima täiendavalt (kas siis erinevate laenutoodete läbi või 10 päevaks maksuvõla tekkimise kaudu). Samuti teeb see raamatupidajate jaoks elu keeruliseks, nende kuupäevade läheduses on keeruline neil nii puhkusi planeerida kui muid töid teha. Miks need kuupäevad peavad erinevad olema (va see, et ettevõtjad finantseerivad 10 päeva jooksul riiki)? Oluliselt lihtsam ja vähembürokraatlikum oleks, kui nii TSD kui ka KMD tuleks esitada 20. kuupäevaks (varasem tõenäoliselt ei sobi, kuna mitmed KMD deklaratsiooni sisendiks olevad arved ei jõua raamatupidajateni 10. kuupäevaks). Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: Maksupoliitiline otsus ja lahendamine  ei kuulu MTA pädevusesse. Positiivse otsuse korral vajalik  tehniline koormuse analüüs.
4. TSD esitamine muutub uuest aastast veelgi tülikamaks/keerukamaks, kuna mitte üksi tühje ehk siis nullidega TSD ei tule esitada, vaid, kui on nimekirjas töötajaid, kuid väljamakseid ei ole, siis ikkagi tuleb ka isikustatud n-ö nullidega deklaratsioon esitada, kus siis on täidetud ainult töötaja tööaja määr (koormus, koha täituvus). Ettepanek: Kaotada nn. nullidega deklaratsioonide esitamise kohustus. Rakendatav 2018+ Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: See kohustus on seotud madalapalgaliste toetuse saamise kriteeriumite täitmise arvestuseks. MTA on projekti "Maksukogumine 2020" raames välja töötamas  kliendile mugavamat lahendust maksustamiseks vajalike andmete esitamisel maksustamisperioodide kohta, st andmeid esitatakse vaid nende olemasolul ning mittemuutuvaid andmeid ei peaks esitama korduvalt.  Projekti täpne ajakava on hetkel väljatöötamisel.
5. Sõidupäevikute kaotamine säästaks ettevõtetele arvestuslikult 60 mln € aastas. Riigile ei anna sõidupäevikud suurt midagi, kuna neid võltsitakse ja riik on ise tunnistanud, et neid kontrollida ei jõua. Lisaks on 50% käibemaksu mahaarvamise piirang juba ise hinnang erakasutuse ligikaudsele ulatusele (riigikohtulahend), mistõttu on sõidupäevik dubleeriv arvestusmeetod selle ulatuse hindamiseks. Ettepanek: Sõidupäevikute kaotamine. Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: Teema on töös ja on võimalik, et leitakse lahendus, kus nii ettevõtluses kui eratarbeks ettevõtja auto kasutamise puhul leitakse teistsugune lahendus, mis võimaldab sõidupäevikutest loobuda.

Failid: Justiitsministeeriumi ettepanekud, Rahandusministeeriumi ettepanekud

Ettevõtjate koormus andmete esitamisel tulevikus väheneb

Majandus- ja taristuministri eestvedamisel ja nelja ministri koostöös on algatanud halduskoormuse vähendamise projekti, mis on initsiatiivi käimalükkajate seas saanud nimeks nn nullbürokraatia. Projektil on kaks põhisuunda: esiteks, riigile esitatava aruandlusvajaduse kriitiline ülevaatus (nn D-Day ehk restardipäev) ning, teiseks, ettevõtjate halduskoormuse vähendamine reaalajas masin-masin andmeedastuse kaudu (nn aruandlus 3.0).

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul peab ettevõtjal olema võimalus saata majandustegevuse käigus salvestuv info riigile automaatselt: „Samaaegselt vaatame kriitiliselt üle, et küsitavaid andmeid oleks riigile tegelikult tarvis ja ka ettevõtjatele endile kasutamiseks vaja. Ettevõtja kulu andmete edastamisele peab vähenema ja riigil tekkima uusi võimalus anda ettevõtjatele aegsasti tagasisidet majanduses toimuvast,“ selgitas Helm.

„Ettevõtete põhietteheide riigi andmekogumisele on praegu see, et nad tahaksid riigile kõik andmed esitada ühe andmekogumiskanali kaudu ning sellist lahendust toetab statistikaamet väga,“ märkis statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. „Andmete kogumisel tuleb lähtuda andmeesitaja mugavusest, mitte andmeid koguva või tarbiva riigiasutuse mugavusest,“ rõhutas ta. „Loodame, et projekti abil jõuame niikaugele, et andmed kogutakse sellisel kujul nagu need andmeesitaja juures tekivad ning iga riigiasutus paneb kogutu põhjal ise kokku vajaliku andmestiku,“ lisas Oopkaup.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et hiljuti nullbürokraatia algatuse raames ettevõtjatelt tagasisidet kogudes oli selgelt näha, et ettevõtjate mõõt on täis saanud ning vajalikud on põhimõttelised muudatused. „Need saavad tulla aga vaid mõtteviisi ja lähenemist muutes. Aruandlus on kohati kujunenud eesmärgiks, mitte enam vahendiks. Lahenduste otsimisel tuleb vaadata raamidest välja ning püüda leida kardinaalselt teist lähenemist,“ märkis Palts.

„Ettevõtjal tekib oma majandustegevuses üksjagu infot ning on selge, et osa sellest vajab ka riik – kas see võiks muutuda kättesaadavaks nii, et me ei pea rääkima seejuures aruandest A ja deklaratsioonist B vaid lihtsalt andmete automaatsest liikumisest? Ja loomulikult tuleks lähtuda sellest, et ettevõtjalt on võimalik saada vaid infot, mis tal on olemas ja mida ta ei pea hakkama ise spetsiaalselt koguma või enne esitamist töötlema. Ka sõnad nagu aegrida või ajalooline definitsioon ei peaks olema pühad. Ettevõtjail on algatatud projekti osas kõrgendatud ootused ja loodame, et kõik osapooled annavad endast maksimumi,“ ütles Palts.

Projekti esimese sammuna vaadatakse koos üle osa MTA-le ja statistikaametile edastatav info ning lepitakse kokku andmete optimaalne maht, mida on riigil kvaliteetse avaliku teenuse pakkumiseks vaja. Paralleelselt luuakse võimalus turvaliselt edastada andmeid ettevõtete kasutuses oleva majandustarkvara kaudu. Neile ettevõtjatele, kes ei kasuta raamatupidamiseks tarkvaralahedusi, jääb võimalus esitada andmeid ekraanivormi täites. Projekti esimese etapi õnnestumise järel on kavas laiendada andmete automatiseerimist ka sinna, kus toimub andmete kogumine siiani käsitsi. 

Aruandluse vähendamise ja projekti juhtrühma juhib MTA peadirektor Marek Helm. Juhtrühma kuuluvad MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe, statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ja peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ja osakonnajuhataja Kurmet Ojamaa, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse osakonnajuhataja Meelis Riimaa, tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar, kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts, raamatupidajate kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja ning suuremate majandustarkvaratootjate esindajana Excellent Business Solutions Eesti AS äri arendusjuht Tõnu Schilf.


Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Vaata ka: Kristen Michali kõne ”Riigi äriplaan 2016” Äripäeva konverentsil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Nullbürokraatia