Kuvatud on postitused sildiga ettevõtlus. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga ettevõtlus. Kuva kõik postitused

reede, 26. juuli 2019

Kas elektronkirja koopiareal tohin avaldada e-posti aadresse?

Eraisiku e-posti aadress on samasugune isikuanne nagu kodune aadress ja üldreeglina ilma inimese nõusolekuta seda avaldada ja jagada ei tohi.

Kui tavamaailmas ei ole heaks tavaks jagada kellegi kodust aadressi ilma tema nõusolekuta, siis digimaailmas tuleb olla sellega veelgi ettevaatlikum. Iga e-kiri, mille välja saadate, võib jõuda isikuteni, kellele see konkreetne kiri ei ole adresseeritud – seda ennekõike siis, kui eksitakse e-posti aadresside kirjutamisel. Selle tulemusena võivad kõrvalised isikud teada saada informatsiooni, mis ei ole neile mõeldud – olgu selleks nii kirja adressaadid koos e-posti aadressidega kui ka kirja enda sisu. Kõige mustema stsenaariumi tulemusena võidakse selle kirja sisu (koos e-posti aadressidega) edastada veel suuremale isikute ringile või laiemale avalikkusele. Sellepärast tulebki eraisikute e-posti aadresside kasutamisel kindlasti arvestada isikuandmete töötlemise reeglitega, sh eelistama neid meetmeid, mis kohe alguses tagavad suuremat privaatsust.

Näide koolist

Toome ühe näite lastevanemate e-posti aadresside kasutamisest koolis. On tavapärane, et õpetajad loovad oma klassi lastevanemate e-posti aadressidest ühe nimekirja. Selle nimekirja pidamise mõte on anda vanematele informatsiooni koolis toimunust ning tulevastest üritustest. Kõik vanemad ei eelda ega soovi automaatselt, et nende e-posti aadressid oleksid nähtavad ka teistele vanematele. Seetõttu tuleb nende e-posti aadressid lisada pimekoopiasse (BCC – blind carbon copy), mitte tavakoopiareale. See on üks näide vaikimisi andmekaitse põhimõtte järgimisest. Muidugi on ka neid vanemaid, kes soovivad, et nende e-posti aadressid oleksid ka teistele vanematele nähtavad ja kättesaadavad. Sel juhul peab vanem olema sellest teadlik ja sellega nõus.

Alternatiivne võimalus: kooli IT-teenistus või õpetaja on loonud eraldi grupi e-posti aadressi (nt „1A_lapsevanemad“ vms), kus kõikide vanemate e-postide aadressid on teada ainult koolile. Selle näite korral saab lapsevanem teada, mis grupis ta on ning mis grupile konkreetne kiri saadeti, kuid ta ei saa teada, kes selles grupis veel on, sh ka nende e-posti aadresse.

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon, 24. juuli 2019

esmaspäev, 7. jaanuar 2019

Ametinimetuse ja töökoha aadressi märkimine töötamise registrisse muutub kohustuslikuks alates 1. juunist 2019

  • Alates 1. juunist 2019 ei saa töötamist ilma ametinimetuse ja töökoha aadressita enam registreerida.
  • Olemasolevaid töötamise kandeid ei saa muuta ega lõpetada, kui ametinimetust ja töökoha aadressi märgitud ei ole.
  • Olemasolevatele kehtivatele töötamise kannetele tuleb ametinimetus ja töökoha aadress lisada hiljemalt 30. juuniks 2019.
  • Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb sisestada klassifikaatorist. Vabatekstina aadressi täpsustus ja/või ametnimetus tuleb lisada siis, kui täpne aadress või ametinimetuse viies tase (neli esimest tuleb alati leida klassifikaatorist) ei ole klassifikaatorist leitavad.
  • Tööajamäär, töökoha aadress ja ametinimetus tuleb töötamise registrisse märkida ainult nende töötamise liikide 1 (tööleping), 2 (avalik teenistus), 3 (kõrgemad riigiteenijad), 4 (omavalitsuse valitud või nimetatud liige), 501 (tasuta töötamine), 504 (töötamine tulumaksukohustustega Eestis, sotsiaalmaks välisriigis), 506 (töötamine tulumaksukohustusega Eestis, ilma sotsiaalmaksukohustuseta) ja 507 (viisa alusel – tööleping) puhul.




kolmapäev, 25. jaanuar 2017

WordPressi õpik - pane äri käima

Rahvatarkus: "Kui sind pole veebis, siis pole sind olemas". 
Tuleb tuttav ette? 
Kuidas aga luua edukat veebiesindatust? 
Proovi kõigepealt ise. Sa saad hakkama. Peale õpiku, on mul sulle veel üks enda harimise koht. Sellest peale raamatu tutvustust. 

WordPressi õpiku autor Collectiv Koolituskeskuse juhataja/koolitaja Eve Keerus Jusupov annab teada, et ilmumas on uus õpik.


Ta on õpiku loonud eelkõige just algajale. Isegi kui sa pole kunagi pidanud ühtegi veebilehte looma või haldama, saad sellest sõna-sõnalised juhised, kuidas midagi teha ja mis järjekorras.
Õpikust peaksid abi saama, kui sinu jaoks on WordPressi haldamine peavalu või sul on plaanis ise kodulehe tegemine WordPressiga.

Õpiku eeltellimine kestab 10.01 – 14.02. 2017. Õpikud paneb teele alates 15.02.2017. E-raamatu saad alates 01. märts 2017.


WordPressi õpikuga kaasnevad soodustused. Eeltellijale 30 päeva WordPressi spetsialisti abi tasuta. Hindu, soodustusi ja õpiku sisukorda vaata täpsemalt Collectiv Koolituskeskuse kodulehelt.
Ja nüüd teisest asjast. Võtke parim veebi pakutavatest võimalustest. Omandage digitaalsed oskused, mis aitavad teil arendada oma äritegevust, edendada karjääri või lihtsalt tõsta enesekindlust. Koostame teile täiesti tasuta isikliku õppekava.
Seda kõike pakub
European Digital Skills-auhinna võitja Digital Garage.

Logi sisse ja naudi õppetunde. Kui jäi midagi arusaamatuks, siis aitavad sind Korduma Kippuvad Küsimused ehk KKK.

Head õppimist!

esmaspäev, 31. oktoober 2016

„Vali IT!“ ehk targa töö tahtjatele tasuta koolitused

Alanud on registreerimine täiskasvanute ümberõppe programmi „Vali IT!“ (www.vali-it.ee ).

Tasuta koolitustele oodatakse kõrghariduse omandanud või on õpingud katkestanud inimesi, kes pole senini IT erialadel töötanud, ent kes soovivad tulevikus leida tööd tarkvaraarendajatena. Aastatel 2017-2020 pakutakse 3,5 kuud kestvaid tasuta kursusi ühekokku 500-le inimesele. „Vali IT!“ programm on ellu kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“. Projekti eelarve on ligikaudu 1,4 miljonit eurot.

BCS  Koolituse juhataja Ants Sild rõhutas koolitusprogrammi ühe läbiviija esindajana selle praktilisust.
„Pakume osalejatele õpet meisterkoolitajate juhitud klassides ning praktikat Eesti edukates suurfirmades. Need, kes seni IT-s toimuvat vaid kõrvalt vaadanud, leiavad selle programmi läbimise järel huvitavat ning korralikult tasustatud tarkvaraarendaja tööd. Koolitusprogrammi toetavad praktikakohtade pakkujatena Codeborne, Ericsson, Helmes, Kühne Nagel, Nortal, Playtech, Sertifitseerimiskeskus, Swedbank, Tieto jmt ettevõtted.“ märkis Sild.

Eesti IT sektoris on Praxise analüüsi hinnangul vaja aastani 2020 täiendavalt tööle võtta 2600 - 4500 tarkvara arendamise oskusi omavat spetsialisti. Analoogsetel kohtadel täna töötavad inimesed teenivad keskmisest palgast oluliselt rohkem. Just sellistele töökohtadele saavad „Vali IT! „ programmi lõpetajad kandideerida.

 „Vali IT!“ programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, 8 akadeemilist tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb  8-nädalane  praktika ettevõtetes. Esimene koolitusetapp toimub Tallinnas.

Lisainfo:

Ants Sild
50 19680
ants.sild@bcs.ee
www.vali-it.ee
/31.10.2016/

pühapäev, 27. märts 2016

Enesejuhtimine – ole oma hinge insener

Meie kultuuriruumis peetakse tavapäraselt oluliseks kõike seda, mis väljendub inimese käitumises – kuidas ta toimetab, mida ta teeb ja mida ta oma tegevusega saavutab. See, mida inimene tegutsedes tunneb ja kui rahul ta oma rollide ning tulemustega on, paistab vähem silma ja seetõttu peetakse seda vähemoluliseks.

Enesejuhtimise seisukohast on olulised mõlemad aspektid ja need toetuvad kahele mõistele ning nende arendamisele – need on enesekindlus ja enesekontroll.

Enesekindlus väljendub väljakutsuvates olukordades, otsuste tegemisel või arvamuste väljakujundamisel ning selles, kuidas läbikukkumistega toime tullakse.

Enesekontroll on võime hoida oma tundeid kontrolli all ning ahvatlustest hoolimata taltsutada oma tegusid, kui ollakse vastamisi teise inimese vaenulikkuse või vastuseisuga või kui töötatakse pideva stressi olukorras.

Tulemusliku käitumise üheks tunnuseks on teadlikkus. See tähendab, et käitumine või tegutsemine on ette planeeritud ja läbi mõeldud ning loodetud tulemus ka saavutatakse – sama kehtib ka enesejuhtimise kohta. Teadlikkus enesejuhtimise alal aga eeldab mingilgi määral eneseanalüüsi, mis algab tihti geneetilise ja kasvatusliku tausta uurimisega (nt üldvõimekus, isiksuseomadused, võimed ja anded, tugevused ja nõrkused, omadused ja harjumused, mõtteviisid ja hoiakud) ja lõppeb arusaamaga, mille põhjal sa teed oma otsuseid, kuidas sa oma aega planeerid ning pingete ja oluliste situatsioonide ja suhetega toime tuled.

Kust leida aega kõige tähtsamate asjade jaoks?

Kust alustada?

Lahendus nagu küsimuski on ühes kohas – enda sees, sest see, kellel on küsimus, sellel on ka vastus oma küsimusele olemas. Lahenduste leidmiseks tuleb otsida ja sõnastada. Enesejuhtimise puhul on oluline mitte lähtuda ainult ühest rollist, vaid analüüsida ennast isiksusena terviklikult – nendele küsimustele, mis on tekkinud, tuleb ausalt otsa vaadata ja vastata neile kogu oma elu ja perspektiivi arvestades.

Alusta järgmistest küsimustest:
  • Kes ma olen?
  • Millised on minu olulisemad rollid (tegevused)?
  • Mida minult nendes rollides oodatakse?
  • Kuidas ma nende rollidega toime tulen?
  • Kui rahul või rahulolematu ma olen?
  • Millised on minu tugevused?
  • Mis on minu jaoks väärtuslik?
  • Mida ma tahan muuta või arendada?


Terviktekst ajakirjas Director, september 2007

KUIDAS ENNAST PAREMINI MÕISTA JA JUHTIDA?, Epp Adleri blogi

neljapäev, 10. märts 2016

Raport - Konkurentsivõimelisem ärikeskkond

Eesti Panga hinnangul iseloomustab Eesti majanduse väljavaateid väike välisnõudluse kasv, võimalik sisetarbimise vähenemine ja palgakasvu aeglustumine tootlikkuse vähenemise tõttu. Samas tõdeb Eesti Pank, et SKP kasv võiks olla kuni 4%, mis tuleb suuremast tootlikkusest ja tööhõivest ning investeeringutest. 
Justiitsminister kutsus 2015. aasta sügisel kokku juhtrühma, mis koosnes ettevõtjatest ning neid koondavatest organisatsioonidest ja ühendustest, et selgitada välja ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad või teha ettepanekud riigi tegevusteks, millega saaks soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu. Juhtrühma ülesandeks sai koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raport. Selle pani juhtrühma esitatud ettepanekutest kokku justiitsministeerium.
Juhtrühma liikmed esitasid 123  ettepanekut ärikeskkonna arendamiseks. Aruandes on neist esile toodud 64.

Juhtgrupi tegevuse tulemusel esitatud ettepanekud koondas Justiitsministeerium nelja erinevasse kategooriasse, lähtudes eesmärgina määratletud märksõnadest:
  1. paindlikud töösuhted;
  2. kaasaegne maksukeskkond;
  3. optimaalne halduskoormus;
  4. ettevõtlust toetav õiguskeskkond.
Tööhõive ja tööõigus
  • tuleb tegeleda noorte tööhõive probleemidega. Tööturul osalemise võimalused on piiratud või liiga ranged.
  • töölepingu seadust tuleks täiendada kaugtöö regulatsiooniga selliselt, et kaugtöö korral lasub vastutus tööohutuse ja töökeskkonna ning töö- ja puhkeaja nõuete järgimise eest töötajal, mitte tööandjal. Töölepingu seadus ainult viitab kaugtöö võimalusele, kuid töölepingu seadus ega teised seadused (töötervishoiu ja tööohutuse seadus) ei näe ette erisusi tööandja kohustustest ega vastutusest. Olukorras, kus töötaja teeb tööd kaugtööna, puudub tööandjal mõistlik võimalus nii töötingimuste kui töö- ja puhkeaja kontrollimiseks ja tagamiseks. Tööandja vastutus asjaolude eest, mis pole tema kontrolli all, võib vähendada tööandjate valmidust rakendada paindlikke töösuhteid.
  • töölepingu seaduses tuleb ette näha võimalus leppida tööaeg kokku tundide arvu vahemikuna (nt 20-30 tundi nädalas) ning kohaldada summeeritud tööaega tööajakava koostamise kohustuseta, et soodustada töötamise ja õppimise ühitamist. Õppurid (üliõpilased) soovivad sageli õppimise kõrvalt töötada, kusjuures tundide arv, kui palju nad saavad töötada, võib erineda nädalate või kuude lõikes, sõltudes koormusest koolis. Seega vajavad nad tööaja osas suurt paindlikkust. Tööandjad on sageli valmis sellist paindlikkust võimaldama, kuid töölepingu seadus ei loo selleks seaduslikke võimalusi. Kuigi töölepingu seadus ei sätesta otsest keeldu leppida tööaeg kokku tundide arvu vahemikuna, ei näe ta ette ka sellist võimalust ning järelevalveasutuse seisukoht on, et tööaja tundide arv vahemikuna ei ole lubatav. Kui töötajale kohaldatakse summeeritud tööaega, mille puhul võib töötundide arv päeviti erineda, on tööandjal kohustus koostada tööajakava, kuid kirjeldatud juhtudel ei olene töötaja töötamise aeg mitte tööandja, vaid töötaja soovist, ega ole sageli ka piisavalt pikalt ette teada. Suurem paindlikkus vastaks eeskätt õppivate töötajate huvidele ja teeks tööandjatele võimalikuks neile soovitud paindlikkust lubada.
  • tuleb muuta õppepuhkuste regulatsiooni selliselt, et tööandjal ei ole kohustust säilitada keskmist tasu töötaja sellises täiendõppes osalemise aja eest, mis ei seondu tööga antud tööandja juures. Kehtiv õppepuhkuste regulatsioon on tööandjale ülemäära koormav, kuna tööandja peab võimaldama töötajale 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaastas (sh töötaja tööle asumisel alles aasta lõpus) ja säilitama neist 20 eest keskmise tasu, kui töötaja osaleb tasemeõppes või täiendõppeasutuse poolt läbiviidaval koolitusel, sõltumata sellest, kas töötaja saab kasutada omandatavaid teadmisi töökohal või mitte. Praktikas on sagedased näited, kus raamatupidaja omandab hobikorras aiandusharidust, tootmistööline õpib massööriks jne. Õppepuhkuste regulatsioon paneb tööandjale kohustuse sisuliselt rahastada töötaja valmistumist töösuhte lõpetamiseks ja tööle asumiseks uuele alale. Elukestva õppe idee realiseerimisega seotud koormus tuleks ühtlasemalt jaotada erinevate osapoolte vahel - töötaja, tööandja, riik.

Maksukeskkond
  • tuleb kaotada erisoodustusmaks transpordikulude ning tervishoiu- ja spordikulude hüvitamise korral. Seoses tööjõu liikuvusega tuleks tööandjale anda võimalus maksuvabalt hüvitada nende töötajate sõidukulud, kes peavad igapäevaselt liikuma pikki vahemaid (nt ühest maakonnast teise). Pikemate vahemaade puhul tuleks lubada maksuvabalt kanda ka majutamiskulusid või hüvitada kolimiskulud. Erisoodustusmaksu kaotamisega tervishoiu- ja spordikuludelt on osaliselt ka tegemist riigi kohustuste ülevõtmisega (nt täiendav ravikindlustus, hambaravi jt haigekassast mittehüvitatavad ravikulud), osaliselt (mõistlikes piirides) tööandja huvides tehtud kuluga, et vähendada haiguspäevi, tõsta tööviljakust jne.
  • tuleb üle vaadata sotsiaalmaksu miinimummäär. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus takistab osalise tööajaga töötamist (juhul, kui ei rakendu seaduses toodud erandid). Tuleb kaaluda erandite laiendamist, kuumäära vähendamist või maksustada kuumäära ainult ravikindlustuse osaga - 13%. Ühe võimalusena võiks ette näha maksusoodustuse nendele tööandjatele, kes võtavad tööle alaealisi. Soodustuse andmiseks on mitmeid võimalusi: tööandja ei pea osaliselt (ravikindlususe või sotsiaalmaksu osas) või täielikult maksma alaealise töötasult sotsiaalmaksu.
  • sotsiaalmaksu tasumise kohustus tuleb jagada tööandja ja töötaja vahel. Muudatus oleks oluline vahend, et teadvustada palgasaajaid tööjõu tegelikust maksukoormusest.
  • sotsiaalmaks tuleb jagada kaheks – pensionimakse ja ravikindlustusmakse - see võimaldaks paindlikku opereerimist, kuivõrd eesmärgid on erinevad, nt osaaja puhul maksaks tööandja 13%.
  • tuleb alandada töötuskindlustusmakse määra. Töötukassa reservid on piisavad, et katta töövõimetusreformi elluviimisega kaasnevad kulud ning tagada piisav puhver kriisisituatsiooniks.
  • tuleb tõsta kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni. Teatud osa tulumaksust võiks laekuda inimese elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja teatud osa töökohajärgsele omavalitsusele. Teatud erandid võiks ette näha suurematele tõmbekeskustele.
  • tuleb kaotada sõidupäevikute nõue. Kui tööandja sõiduautot kasutatakse ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga, siis loetakse seda tulumaksuseaduse § 48 lg 8 kohaselt erisoodustuseks. Tööandja peab erisoodustuse pealt maksma riigile makse. Tööandjale on antud võimalus maksta makse ainult tegelikult tehtud erasõitude pealt, kuid selleks tuleb pidada sõidupäevikut. Sõidupäeviku täitmine koormab nii töötajat kui ka raamatupidajat. Näiteks on liikmed andnud teada, et ametiauto sõidupäeviku pidamine võtab selle täitjalt 10 minutit päevas, so ca 1 tund nädalas, seega üle 40 tunni ehk ca 1 nädal aastass. Sellele lisandub veel raamatupidaja töö. Sõidupäevikute täitmise üle kontrolli teostamine nõuab ressursse ka Maksu- ja Tolliametilt. Ettepanek: Riik võiks kaotada sõidupäevikute täitmise kohustuse ning tööandja sõiduauto kasutamist ei peaks lugema erisoodustuseks. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtjate halduskoormus, Maksu- ja Tolliametil vabaneb täiendavaid ressursse ning maksutulude laekumise vähenemise saaks katta näiteks sisendkäibemaksu mahaarvamise täiendava piiramisega.


Halduskoormuse vähendamine
  • tuleb kaasajastada E-keskkond ja digitaliseerimine: asutustevahelisi e-ühendusi tuleb tõhustada ning andmete taaskasutamist laiendada (elektroonilise menetluse põhimõtte tõhusam rakendamine). Kaaluda tuleb võimalusi statistiliste- ja maksudeklaratsioonide ühildamiseks: ettevõtjate poolt riigile antud andmete ristkasutus - ühendada omavahel nt Maksu- ja Tolliametile esitatav TSD ja Statistikaameti palgastatistika. Luua tuleks üks keskkond, kus ettevõtjad esitavad oma andmed. Ettevõtjatele (erinevad vanused, erinevad rahvused, erinevad IT-alased võimalused ja oskused jne) tuleb jätta võimalus valida mil viisil nad esitavad andmeid riigile ning ametkondade töö peaks olema nende andmete ühtsesse andmebaasi viimine. Andmebaaside loogika tuleks viia ühtseks ja sarnaseks ning võimalusel ühildada nii palju andmebaase kui võimalik, et ettevõtjad saaksid riigiga suhelda ühe andmebaasi kaudu. Registrikannete tegemine peab olema võimaliku väikese halduskoormusega s.h sarnased tuvastusvõimalused ID kaardi omanikele nagu planeeritakse e-residentidele ja e-kanalite/x-tee arendamine koostöös erasektoriga paremaks info ja dokumentide vahetuseks (platvormide sobitamine). E-riigi põhimõtteid tuleb laiendada erinevatele riigi vahendatavatele tehingutele - kommertspankade puhul võiks olla võimalus teatud standardtehingute puhul nõusolekute, kooskõlastuste andmine notariaaltehingutes ka e-kanalite kaudu ilma isikliku osavõtuta (isikud on notaritele teada). Kinnistusraamat ja notariaaltehingud on hetkel kohati digiajastu-kauged: hüpoteekide kustutamiseks võiks piisata panga kui hüpoteegipidaja digitaalsest avaldusest, kuna hüpoteegi kustutamine puudutab üksnes panga õigusi ja avalduse tegemine notari juures ei loo mingit lisaväärtust. Nii kinnistusraamatuseadus kui asjaõigusseadus tuleks reformida kaasaja isiku tuvastamise võimalusi arvestavaks.
  • ettevõtjaportaali võimalusi tuleb laiendada raamatupidamise korraldamisele ning deklaratsioonide ja aruannete esitamisele. Ettevõtjaportaal peaks pakkuma ettevõtjale palju suuremat abi raamatupidamise korraldamisel, deklaratsioonide esitamisel, aruannete esitamisel. Luua tuleb teavituste kalender, ettevõtjaportaali kaudu peaks olema lihtne end käibemaksukohuslaseks registreerida, esitada näiteks kaubamärgitaotlusi jne. Kasutusele tuleb võtta aadressiandmete süsteem ja lepingupartneril võimaldada arve väljastamisel saada ettevõtja kohta väljundanmdete komplekt, et lihtsustada arvete esitamist. Tuleb kaaluda teiste valitsuse poolt peetavate ettevõtjate kohta käivate registrite funktsionaaluste (s.h ennekõike majandustegevuse register) ühendamist nii omavahel kui ka ettevõtja portaaliga.
  • ettevõtjate tegutsemine peab võimalikult suures ulatuses olema paberivaba, s.h raamatupidamine, raamatupidamise algdokumendid jne.
Allikas: Konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raport, 17.02.2016
Vaata ka: Konkurentsivõime 2.0, Justiitsministeerium



reede, 12. veebruar 2016

Väärtustades ettevõtlikust ja ettevõtlust

2016. aasta jaanuarist viiakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ellu programm "Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel".

Ettevõtlusõppe arendamine on osa tööturu ja õppe tihedama seostamise programmistTegevuste maksumus kuni 2018. aastani on ligikaudu 6 miljonit eurot, programm viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Loe esimest uudiskirja ja vaata lisa ministeeriumi kodulehelt.

kolmapäev, 13. jaanuar 2016

Ettevõtjate koormus andmete esitamisel tulevikus väheneb

Majandus- ja taristuministri eestvedamisel ja nelja ministri koostöös on algatanud halduskoormuse vähendamise projekti, mis on initsiatiivi käimalükkajate seas saanud nimeks nn nullbürokraatia. Projektil on kaks põhisuunda: esiteks, riigile esitatava aruandlusvajaduse kriitiline ülevaatus (nn D-Day ehk restardipäev) ning, teiseks, ettevõtjate halduskoormuse vähendamine reaalajas masin-masin andmeedastuse kaudu (nn aruandlus 3.0).

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul peab ettevõtjal olema võimalus saata majandustegevuse käigus salvestuv info riigile automaatselt: „Samaaegselt vaatame kriitiliselt üle, et küsitavaid andmeid oleks riigile tegelikult tarvis ja ka ettevõtjatele endile kasutamiseks vaja. Ettevõtja kulu andmete edastamisele peab vähenema ja riigil tekkima uusi võimalus anda ettevõtjatele aegsasti tagasisidet majanduses toimuvast,“ selgitas Helm.

„Ettevõtete põhietteheide riigi andmekogumisele on praegu see, et nad tahaksid riigile kõik andmed esitada ühe andmekogumiskanali kaudu ning sellist lahendust toetab statistikaamet väga,“ märkis statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. „Andmete kogumisel tuleb lähtuda andmeesitaja mugavusest, mitte andmeid koguva või tarbiva riigiasutuse mugavusest,“ rõhutas ta. „Loodame, et projekti abil jõuame niikaugele, et andmed kogutakse sellisel kujul nagu need andmeesitaja juures tekivad ning iga riigiasutus paneb kogutu põhjal ise kokku vajaliku andmestiku,“ lisas Oopkaup.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et hiljuti nullbürokraatia algatuse raames ettevõtjatelt tagasisidet kogudes oli selgelt näha, et ettevõtjate mõõt on täis saanud ning vajalikud on põhimõttelised muudatused. „Need saavad tulla aga vaid mõtteviisi ja lähenemist muutes. Aruandlus on kohati kujunenud eesmärgiks, mitte enam vahendiks. Lahenduste otsimisel tuleb vaadata raamidest välja ning püüda leida kardinaalselt teist lähenemist,“ märkis Palts.
„Ettevõtjal tekib oma majandustegevuses üksjagu infot ning on selge, et osa sellest vajab ka riik – kas see võiks muutuda kättesaadavaks nii, et me ei pea rääkima seejuures aruandest A ja deklaratsioonist B vaid lihtsalt andmete automaatsest liikumisest? Ja loomulikult tuleks lähtuda sellest, et ettevõtjalt on võimalik saada vaid infot, mis tal on olemas ja mida ta ei pea hakkama ise spetsiaalselt koguma või enne esitamist töötlema. Ka sõnad nagu aegrida või ajalooline definitsioon ei peaks olema pühad. Ettevõtjail on algatatud projekti osas kõrgendatud ootused ja loodame, et kõik osapooled annavad endast maksimumi,“ ütles Palts.
Projekti esimese sammuna vaadatakse koos üle osa MTA-le ja statistikaametile edastatav info ning lepitakse kokku andmete optimaalne maht, mida on riigil kvaliteetse avaliku teenuse pakkumiseks vaja. Paralleelselt luuakse võimalus turvaliselt edastada andmeid ettevõtete kasutuses oleva majandustarkvara kaudu. Neile ettevõtjatele, kes ei kasuta raamatupidamiseks tarkvaralahedusi, jääb võimalus esitada andmeid ekraanivormi täites. Projekti esimese etapi õnnestumise järel on kavas laiendada andmete automatiseerimist ka sinna, kus toimub andmete kogumine siiani käsitsi. 

Aruandluse vähendamise ja projekti juhtrühma juhib MTA peadirektor Marek Helm. Juhtrühma kuuluvad MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe, statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ja peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ja osakonnajuhataja Kurmet Ojamaa, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse osakonnajuhataja Meelis Riimaa, tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar, kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts, raamatupidajate kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja ning suuremate majandustarkvaratootjate esindajana Excellent Business Solutions Eesti AS äri arendusjuht Tõnu Schilf.



Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Vaata ka: Kristen Michali kõne ”Riigi äriplaan 2016” Äripäeva konverentsil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Nullbürokraatia

teisipäev, 22. detsember 2015

Osaühingu asutamine tasuta

KAMPAANIA
  1. aitame asutada osaühingu tasuta kui tellite raamatupidamise teenuse meilt
  2. tee tellimise lehele 2 linnukest, lisaküsimuste korral pane need kirja
  3. kontakt juhul kui soovid siiski ühendust võtta


KUIDAS KÄIB
  • teie teete, meie juhendame ehk meie alustame ja teie lõpetate
  • kontakteerumine vastavalt Teie soovile
  • enne sõlmime teenuse kasutamise lepingu
MIS MUL KORDA SAAB?
  1. asutamisotsuse vormistamine
  2. ettevõtte asutamine Ettevõtjaportaalis
  3. pangakonto avamine, kuhu kantakse ettevõtte osakapital (asutamisel kantud kohtu deposiitkontole või panga e-stardikontole)
  4. e-maksuameti lepingu tegemine
  5. ametliku aadressi ümbersuunamine Riigiportaalis
  6. raamatupidajale õiguste andmine Ettevõtja portaalis ja Maksuametis
  7. teatis tegevuse alustamisest Tööinspektsiooni kliendiportaalis (eTI)
  8. töökeskkonnaspetsialisti määramise teatamine Tööinspektsiooni kliendiportaalis (eTI)
  9. Tööbikus töökeskkonnaspetsialisti määramine (esimesena siseneja määratakse automaatselt töökeskkonnaspetsialistiks)


Soovid ise üritada? Kontrolli, kas kõik on läbi mõeldud enne asutama hakkamist.

Originaalpostitus: Digiraamatupidaja 

pühapäev, 20. detsember 2015

Kuidas saada ettevõtjaks

Meil on olemas 3 valikut: töötu, palgatöötaja ja ettevõtja. Töötu olemise "rõõmud" jätame kõrvale ja analüüsime erinevusi, mis on palgatöötaja ja ettevõtja vahel. 

Unistused


Palgatöötaja rahuldub oma igapäevaste tööülesannete täitmisega. Ettevõtja on ambitsioonikam ja püüab unistusi ellu viia. Mis unistus on sinul? Tahaks saada ettevõtjaks aga puudub äriidee. See ei saa olla põhjuseks. Iga inimene oskab midagi väga hästi, tulenegu see siis tema varasemast tööst või vabaaja tegevustest. Kui veidigi tahta, leiab igaüks enda oskuste ja huvide baasilt äriidee. Sul on kindlasti mingi hobi, mis sind huvitab ja sa pidevalt täiendad oma teadmisi sellel alal. Hobi võib olla nii käeline kui ka mõtlemisega seotud. Mõtle, kas unistusega saad teha toote või teenuse. Nüüd pane oma äriidee kirja. Näiteks kasuta selleks Ajujahi töövihikut Edu sammud 2.

Erialane professionaalsus

Palgatöötaja erialaoskused arenevad töö käigus. Ettevõtjana erialaoskused tihtipeale taanduvad. Konkurentsis püsimiseks pead sa paratamatult ise ennast täiendama ja valid ise oma tee, kuidas selleni jõuda.

Risk

Palgatöötaja risk tuleb töölepingust. Ettevõtja peab ise otsustama, kas võtta riski, et äriidee ellu viia. Selleks ongi vaja äriplaan kirja panna, et aru saada, kas äri tasub ennast ära. Sul peab olema midagi sellist, mille järgi on vajadust ja kliendid peavad leidma su üles, et saaksid tulu teenida. Analüüsi turgu.

Omand


Palgatöötaja ei ole ettevõtte varade omanik aga ettevõtja on ehk kõigepealt vajad algkapitali. Analüüsi oma finantse. Investeeri iga kuu kas või 100 euro kaupa. Finantskirjaoskust võid ammutada  Finantsaabitsastnaisinvestori Kristi Saare lehelt ja Rahafoorumist. Osaühingu alustamiseks on vaja 2500 eurot. Kui pole investeerimismahukas äriidee, siis võid ettevõtte asutada sissemaksmata osakapitaliga. Kui hätta jääd, siis küsi nõu Digiraamatupidaja käest.


Vastutus

Palgatöötaja vastutus tuleneb töölepingust ja ameti hierarhiast. Ettevõtja vastutab alati ja kogu varaga ehk see, mis on sul osaühingu osakapitaliks (miinimum 2500). Täpsemalt öeldes, vastutus oleneb rollist.  Kas ollakse omanik või juht. Omanik ei vastuta vaid investeerib. Juht vastutab. Kui oled omanik ja juhatuse liige, siis on lihtsalt kaks rolli ühes. Ettevõtja rollidest ehk mütsidest saad lugeda Pilvebüroost.

Elulaad

Palgatöötaja elu on selgepiirilisem. Ettevõtja tegevus tingib elulaadimuutusi. Mõtle läbi oma isiklik elu. Milliseid muutusi see kaasa toob? Enesejuhtimine – ole oma hinge insener.


Ära raiska oma aega palgatööga! Äripäev, 19.05.2015


Kui soovid veel lisaks lugeda, siis viska pilk peale ka Digiraamatupidaja artiklile Tahan saada ettevõtjaks, kus on veel kasulikke linke ja Äripäeva artiklile Ettevõtjaks saamist takistab hirm.

Youtubes on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi video Kuidas saada ettevõtjaks.

Vikerraadio Rahatarkus 19. osa 14.03.2016

Kui tekkis küsimusi, siis võta ühendust Digiraamatupidajaga.