Raport - Konkurentsivõimelisem ärikeskkond

Eesti Panga hinnangul iseloomustab Eesti majanduse väljavaateid väike välisnõudluse kasv, võimalik sisetarbimise vähenemine ja palgakasvu aeglustumine tootlikkuse vähenemise tõttu. Samas tõdeb Eesti Pank, et SKP kasv võiks olla kuni 4%, mis tuleb suuremast tootlikkusest ja tööhõivest ning investeeringutest. 

Justiitsminister kutsus 2015. aasta sügisel kokku juhtrühma, mis koosnes ettevõtjatest ning neid koondavatest organisatsioonidest ja ühendustest, et selgitada välja ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad või teha ettepanekud riigi tegevusteks, millega saaks soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu. Juhtrühma ülesandeks sai koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raport. Selle pani juhtrühma esitatud ettepanekutest kokku justiitsministeerium.

Juhtrühma liikmed esitasid 123  ettepanekut ärikeskkonna arendamiseks. Aruandes on neist esile toodud 64.

Juhtgrupi tegevuse tulemusel esitatud ettepanekud koondas Justiitsministeerium nelja erinevasse kategooriasse, lähtudes eesmärgina määratletud märksõnadest:

1. paindlikud töösuhted;
2. kaasaegne maksukeskkond;
3. optimaalne halduskoormus;
4. ettevõtlust toetav õiguskeskkond.

Tööhõive ja tööõigus

• tuleb tegeleda noorte tööhõive probleemidega. Tööturul osalemise võimalused on piiratud või liiga ranged.
• töölepingu seadust tuleks täiendada kaugtöö regulatsiooniga selliselt, et kaugtöö korral lasub vastutus tööohutuse ja töökeskkonna ning töö- ja puhkeaja nõuete järgimise eest töötajal, mitte tööandjal. Töölepingu seadus ainult viitab kaugtöö võimalusele, kuid töölepingu seadus ega teised seadused (töötervishoiu ja tööohutuse seadus) ei näe ette erisusi tööandja kohustustest ega vastutusest. Olukorras, kus töötaja teeb tööd kaugtööna, puudub tööandjal mõistlik võimalus nii töötingimuste kui töö- ja puhkeaja kontrollimiseks ja tagamiseks. Tööandja vastutus asjaolude eest, mis pole tema kontrolli all, võib vähendada tööandjate valmidust rakendada paindlikke töösuhteid.
• töölepingu seaduses tuleb ette näha võimalus leppida tööaeg kokku tundide arvu vahemikuna (nt 20-30 tundi nädalas) ning kohaldada summeeritud tööaega tööajakava koostamise kohustuseta, et soodustada töötamise ja õppimise ühitamist. Õppurid (üliõpilased) soovivad sageli õppimise kõrvalt töötada, kusjuures tundide arv, kui palju nad saavad töötada, võib erineda nädalate või kuude lõikes, sõltudes koormusest koolis. Seega vajavad nad tööaja osas suurt paindlikkust. Tööandjad on sageli valmis sellist paindlikkust võimaldama, kuid töölepingu seadus ei loo selleks seaduslikke võimalusi. Kuigi töölepingu seadus ei sätesta otsest keeldu leppida tööaeg kokku tundide arvu vahemikuna, ei näe ta ette ka sellist võimalust ning järelevalveasutuse seisukoht on, et tööaja tundide arv vahemikuna ei ole lubatav. Kui töötajale kohaldatakse summeeritud tööaega, mille puhul võib töötundide arv päeviti erineda, on tööandjal kohustus koostada tööajakava, kuid kirjeldatud juhtudel ei olene töötaja töötamise aeg mitte tööandja, vaid töötaja soovist, ega ole sageli ka piisavalt pikalt ette teada. Suurem paindlikkus vastaks eeskätt õppivate töötajate huvidele ja teeks tööandjatele võimalikuks neile soovitud paindlikkust lubada.
• tuleb muuta õppepuhkuste regulatsiooni selliselt, et tööandjal ei ole kohustust säilitada keskmist tasu töötaja sellises täiendõppes osalemise aja eest, mis ei seondu tööga antud tööandja juures. Kehtiv õppepuhkuste regulatsioon on tööandjale ülemäära koormav, kuna tööandja peab võimaldama töötajale 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaastas (sh töötaja tööle asumisel alles aasta lõpus) ja säilitama neist 20 eest keskmise tasu, kui töötaja osaleb tasemeõppes või täiendõppeasutuse poolt läbiviidaval koolitusel, sõltumata sellest, kas töötaja saab kasutada omandatavaid teadmisi töökohal või mitte. Praktikas on sagedased näited, kus raamatupidaja omandab hobikorras aiandusharidust, tootmistööline õpib massööriks jne. Õppepuhkuste regulatsioon paneb tööandjale kohustuse sisuliselt rahastada töötaja valmistumist töösuhte lõpetamiseks ja tööle asumiseks uuele alale. Elukestva õppe idee realiseerimisega seotud koormus tuleks ühtlasemalt jaotada erinevate osapoolte vahel - töötaja, tööandja, riik.

Maksukeskkond

• tuleb kaotada erisoodustusmaks transpordikulude ning tervishoiu- ja spordikulude hüvitamise korral. Seoses tööjõu liikuvusega tuleks tööandjale anda võimalus maksuvabalt hüvitada nende töötajate sõidukulud, kes peavad igapäevaselt liikuma pikki vahemaid (nt ühest maakonnast teise). Pikemate vahemaade puhul tuleks lubada maksuvabalt kanda ka majutamiskulusid või hüvitada kolimiskulud. Erisoodustusmaksu kaotamisega tervishoiu- ja spordikuludelt on osaliselt ka tegemist riigi kohustuste ülevõtmisega (nt täiendav ravikindlustus, hambaravi jt haigekassast mittehüvitatavad ravikulud), osaliselt (mõistlikes piirides) tööandja huvides tehtud kuluga, et vähendada haiguspäevi, tõsta tööviljakust jne.
• tuleb üle vaadata sotsiaalmaksu miinimummäär. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus takistab osalise tööajaga töötamist (juhul, kui ei rakendu seaduses toodud erandid). Tuleb kaaluda erandite laiendamist, kuumäära vähendamist või maksustada kuumäära ainult ravikindlustuse osaga - 13%. Ühe võimalusena võiks ette näha maksusoodustuse nendele tööandjatele, kes võtavad tööle alaealisi. Soodustuse andmiseks on mitmeid võimalusi: tööandja ei pea osaliselt (ravikindlususe või sotsiaalmaksu osas) või täielikult maksma alaealise töötasult sotsiaalmaksu.
• sotsiaalmaksu tasumise kohustus tuleb jagada tööandja ja töötaja vahel. Muudatus oleks oluline vahend, et teadvustada palgasaajaid tööjõu tegelikust maksukoormusest.
• sotsiaalmaks tuleb jagada kaheks – pensionimakse ja ravikindlustusmakse - see võimaldaks paindlikku opereerimist, kuivõrd eesmärgid on erinevad, nt osaaja puhul maksaks tööandja 13%.
• tuleb alandada töötuskindlustusmakse määra. Töötukassa reservid on piisavad, et katta töövõimetusreformi elluviimisega kaasnevad kulud ning tagada piisav puhver kriisisituatsiooniks.
• tuleb tõsta kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni. Teatud osa tulumaksust võiks laekuda inimese elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja teatud osa töökohajärgsele omavalitsusele. Teatud erandid võiks ette näha suurematele tõmbekeskustele.
• tuleb kaotada sõidupäevikute nõue. Kui tööandja sõiduautot kasutatakse ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga, siis loetakse seda tulumaksuseaduse § 48 lg 8 kohaselt erisoodustuseks. Tööandja peab erisoodustuse pealt maksma riigile makse. Tööandjale on antud võimalus maksta makse ainult tegelikult tehtud erasõitude pealt, kuid selleks tuleb pidada sõidupäevikut. Sõidupäeviku täitmine koormab nii töötajat kui ka raamatupidajat. Näiteks on liikmed andnud teada, et ametiauto sõidupäeviku pidamine võtab selle täitjalt 10 minutit päevas, so ca 1 tund nädalas, seega üle 40 tunni ehk ca 1 nädal aastass. Sellele lisandub veel raamatupidaja töö. Sõidupäevikute täitmise üle kontrolli teostamine nõuab ressursse ka Maksu- ja Tolliametilt. Ettepanek: Riik võiks kaotada sõidupäevikute täitmise kohustuse ning tööandja sõiduauto kasutamist ei peaks lugema erisoodustuseks. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtjate halduskoormus, Maksu- ja Tolliametil vabaneb täiendavaid ressursse ning maksutulude laekumise vähenemise saaks katta näiteks sisendkäibemaksu mahaarvamise täiendava piiramisega.

Halduskoormuse vähendamine

• tuleb kaasajastada E-keskkond ja digitaliseerimine: asutustevahelisi e-ühendusi tuleb tõhustada ning andmete taaskasutamist laiendada (elektroonilise menetluse põhimõtte tõhusam rakendamine). Kaaluda tuleb võimalusi statistiliste- ja maksudeklaratsioonide ühildamiseks: ettevõtjate poolt riigile antud andmete ristkasutus - ühendada omavahel nt Maksu- ja Tolliametile esitatav TSD ja Statistikaameti palgastatistika. Luua tuleks üks keskkond, kus ettevõtjad esitavad oma andmed. Ettevõtjatele (erinevad vanused, erinevad rahvused, erinevad IT-alased võimalused ja oskused jne) tuleb jätta võimalus valida mil viisil nad esitavad andmeid riigile ning ametkondade töö peaks olema nende andmete ühtsesse andmebaasi viimine. Andmebaaside loogika tuleks viia ühtseks ja sarnaseks ning võimalusel ühildada nii palju andmebaase kui võimalik, et ettevõtjad saaksid riigiga suhelda ühe andmebaasi kaudu. Registrikannete tegemine peab olema võimaliku väikese halduskoormusega s.h sarnased tuvastusvõimalused ID kaardi omanikele nagu planeeritakse e-residentidele ja e-kanalite/x-tee arendamine koostöös erasektoriga paremaks info ja dokumentide vahetuseks (platvormide sobitamine). E-riigi põhimõtteid tuleb laiendada erinevatele riigi vahendatavatele tehingutele - kommertspankade puhul võiks olla võimalus teatud standardtehingute puhul nõusolekute, kooskõlastuste andmine notariaaltehingutes ka e-kanalite kaudu ilma isikliku osavõtuta (isikud on notaritele teada). Kinnistusraamat ja notariaaltehingud on hetkel kohati digiajastu-kauged: hüpoteekide kustutamiseks võiks piisata panga kui hüpoteegipidaja digitaalsest avaldusest, kuna hüpoteegi kustutamine puudutab üksnes panga õigusi ja avalduse tegemine notari juures ei loo mingit lisaväärtust. Nii kinnistusraamatuseadus kui asjaõigusseadus tuleks reformida kaasaja isiku tuvastamise võimalusi arvestavaks.
• ettevõtjaportaali võimalusi tuleb laiendada raamatupidamise korraldamisele ning deklaratsioonide ja aruannete esitamisele. Ettevõtjaportaal peaks pakkuma ettevõtjale palju suuremat abi raamatupidamise korraldamisel, deklaratsioonide esitamisel, aruannete esitamisel. Luua tuleb teavituste kalender, ettevõtjaportaali kaudu peaks olema lihtne end käibemaksukohuslaseks registreerida, esitada näiteks kaubamärgitaotlusi jne. Kasutusele tuleb võtta aadressiandmete süsteem ja lepingupartneril võimaldada arve väljastamisel saada ettevõtja kohta väljundanmdete komplekt, et lihtsustada arvete esitamist. Tuleb kaaluda teiste valitsuse poolt peetavate ettevõtjate kohta käivate registrite funktsionaaluste (s.h ennekõike majandustegevuse register) ühendamist nii omavahel kui ka ettevõtja portaaliga.
• ettevõtjate tegutsemine peab võimalikult suures ulatuses olema paberivaba, s.h raamatupidamine, raamatupidamise algdokumendid jne.

Allikas: Konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raport, 17.02.2016
Vaata ka: Konkurentsivõime 2.0, Justiitsministeerium

Väärtustades ettevõtlikust ja ettevõtlust

2016. aasta jaanuarist viiakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ellu programm "Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel".

Ettevõtlusõppe arendamine on osa tööturu ja õppe tihedama seostamise programmist. Tegevuste maksumus kuni 2018. aastani on ligikaudu 6 miljonit eurot, programm viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Loe esimest uudiskirja ja vaata lisa ministeeriumi kodulehelt.

Kas deklaratsioonivaba elu on võimalik?

Raamatupidaja.ee artiklis selgitab Marek Helm, et näiteks palkade info jõuaks Maksuametisse otse pangaülekannetest ja kaoks palkade ning tööjõumaksude deklareerimine. Miks minna ringiga kui otse saab minna? Suhtlema peaks omavahel raamatupidamise programm ja Maksuamet. Näiteks KMD esitamisel peame kõige pealt faili raamatupidmise programmist eksportima ja siis Maksuameti lehele importima. Selle liigutuse saaks asendada automaatseks. Ise võiks paika panna kuupäeva, millal programm automaatselt ära saadab ehk sünkroniseerib või siis kui soovi on, siis võib ise varem nuppu vajutada ja ära saata. TSD saatmine peaks toimuma analoogselt. Pole mõtet panga ülekande selgitusse lisada liigset, mis tekitaks ainult infomüra ainult selle nimel, et Maksuamet oskaks pangaülekannet lugeda. 

Raamatupidamise programm tuleb kirjutada nii, et oleks võimalik tekitada igasuguseid vorme Maksuameti jaoks. See on numbrite mäng ja raamatupidajal peaks olema võimalik neid numbreid ka programmist näha lihtsal vormil. Raamatupidaja roll edaspidi muutub aga ei kao kuhugi.

Lasse Lehis Õhtulehe artiklis vastab küsimusele, kas deklaratsioonivaba elu on üldse võimalik lühidalt – ei ole. 

Ma ei tea miks soovitakse inimeste päid segi ajada. Panga väljavõtte järgi ei saa raamatupidamist teha juba seepärast, et raamatupidamine on tekkepõhine aga väljavõte kassapõhine. Midagi saaks teada aga kas nad ka õigele reale osatakse vormil panna on iseküsimus. Seadustest tulenevalt tekib väga palju nüansse, mida peab enne teadma, et üldse õigele kohale vormil saada. Seda saab teha ainult raamatupidamise programmis.

Dan Bogdanov ütles Äripäeva teemaveebile ITuudised.ee: "Minu unistus on, et riigi või firma juht saaks hommikul küsida küsimuse oma valitsemisala kohta ning õhtuks oleks tal andmete analüüsile tuginev vastus käes."  Tema sõnul ei ole usalduse või andmekaitse piirangute tõttu see täna veel võimalik, aga aastatepikkusest teadustööst välja kasvanud Sharemindiga võib see saada reaalsuseks. Digiraamatupidaja ootab seda aega põnevusega.

Lõpetuseks, IT-riigis on deklaratsioonivaba elu täiesti võimalik, kui osatakse õigeid klotse kokku panna.

Jõudu Maksuametile õigete klotside leidmisel ja kokku panemisel!

Järelkaja:

• Glikmani naelavabrik lööks Helmiga käed, Äripäev, 12. veebruar 2016
• Rahandusministeerium soovib e-maksukeskkonna viia uuele tasemele, 25. veebruar 2016

MKM hakkab piloteerima ümberõppeprogrammi IT-spetsialistide koolitamiseks

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saadab kooskõlastusele Euroopa Liidu Struktuurfondide programmi „Digitaalse kirjaoskuse arendamine 2016-2017 tegevuskava“, milles ühe olulisema projektina alustatakse Eesti IT-sektori jaoks vajaliku tööjõu täiendava koolitamisega. Planeeritava programmi maksumus on ligi miljon eurot.

„Eesti IT-sektoris valitseb tööjõupuudus, mille leevendamiseks ei piisa ainult tasemeõppe õppekohtade arvu suurendamisest ning välistööjõu kaasamisest – vajalik on mitmekesistada seniseid täiend- ja ümberõppevõimalusi,“ ütles minister Kristen Michal.
Pilootprojektina elluviidava ümberõppekoolituse eesmärk on töötavate ja varasemat IT-haridust mitteomavate inimeste koolitamine tarkvaraarendajateks, kelle järgi on Eesti tööjõuturul kõige suurem nõudlus. Majandusministeeriumi Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastatava projektiga kavatsetakse hankida koolituse metoodika ja selle baasil koolituste läbiviimine ligikaudu 500 inimesele järgmise kolme aasta jooksul. Koolitused toimuksid intensiivõppena, millest 1,5 kuud on tarkvaraarendaja teoreetiline baaskoolitus ning kaks kuud praktika Eesti tarkvaraarendusega tegelevas ettevõttes.  

Teine suurem projekt, millega 2016.aastal algust tehakse, on suunatud digitaalse kirjaoskuse arendamiseks. „Eesti inimeste elukvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks on vajalik, et suurel osal ühiskonna liikmetel oleksid arvuti- ja internetikasutamiseks baasoskused. Nende tagamisse plaanib Majandusministeerium panustada järgmise kahe aasta jooksul e-Kogukonna projekti kaudu, koolitades ja tõstes inimeste teadlikkust e-teenuste, e-kaubanduse ja e-õppe võimalustest. Koolitused toimuvad üle-Eesti avatud internetipunktide võrgustiku kaudu ning projekti maksumus on 300 000 eurot“ rääkis IT-oskuste koordinaator Ave Lauringson.

Lisaks rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viidava toetusskeemi „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ kaudu tehnoloogia huviringijuhendajate koolitusi, et suurendada noorte võimalusi vastavates ringides osaleda, uuendatakse IT-sektori ameteid puudutavat karjääriinfot ning tõstetakse tüdrukute ja naiste teadlikkust IT-sektoris töötamise võimaluste kohta. Kogu toetusskeemi maht 2020 aastani on 8,5 miljonit eurot.

Allikas: Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium

Kas tööandja võib töötajate e-kirju lugeda?

Tööandja võib tööalast e-posti kontrollida, kui see on vajalik ja töötajat sellest teavitatakse, kirjutab Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep Äripäevas.

Euroopa Inimõiguste Kohus andis hiljuti õiguse tööandjale, kes luges distsiplinaarasja lahendamiseks töötaja erakirjavahetust.

Ei Eestis ega mujalgi ole töötajal üldist õigust kasutada tööalaseid e-kanaleid erasuhtluseks. Tööandja võib ja peakski kehtestama nende kasutamiseks selged reeglid.

Ettevõtte e-posti aadress on kasutamiseks ainult tööl ja mingit eravestlust ei tohi sinna saata. Näiteks visiitkaardil olgu kirjas nii töö kui isiklik aadress. Isiklikuks aadressiks saab kasutada @eesti.ee aadressit. Õige aadressi saab kontakt alles siis teada kui talle vastatakse, sest @eesti.ee aadress on ümbersuunatav. Kui enda isiklikku aadressi muudetakse, siis ei juhtu asjaajamises midagi. Samas on visiitkaart esinduslik ja ei reklaamita ühtegi teist postiteenust.

Võib juhtuda, et kontakt leitakse ettevõtte lehelt. Kui tööandja nüüd avastab eravestluse, siis tuleks sellele töötaja tähelepanu juhtida aga mitte sellesse vestlusesse süvenema ja andma töötajale võimalus eravestlus viia oma isiklikule aadressile ehk anda kirjutajale teada, et see ei ole mõeldud isiklikuks kirjavahetuseks. Eelkõige peaks töötaja hoolitsema selle eest, et eravestlus tema töö postkasti ei jõuaks. 

Ettevõtjate koormus andmete esitamisel tulevikus väheneb

Majandus- ja taristuministri eestvedamisel ja nelja ministri koostöös on algatanud halduskoormuse vähendamise projekti, mis on initsiatiivi käimalükkajate seas saanud nimeks nn nullbürokraatia. Projektil on kaks põhisuunda: esiteks, riigile esitatava aruandlusvajaduse kriitiline ülevaatus (nn D-Day ehk restardipäev) ning, teiseks, ettevõtjate halduskoormuse vähendamine reaalajas masin-masin andmeedastuse kaudu (nn aruandlus 3.0).

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul peab ettevõtjal olema võimalus saata majandustegevuse käigus salvestuv info riigile automaatselt: „Samaaegselt vaatame kriitiliselt üle, et küsitavaid andmeid oleks riigile tegelikult tarvis ja ka ettevõtjatele endile kasutamiseks vaja. Ettevõtja kulu andmete edastamisele peab vähenema ja riigil tekkima uusi võimalus anda ettevõtjatele aegsasti tagasisidet majanduses toimuvast,“ selgitas Helm.

„Ettevõtete põhietteheide riigi andmekogumisele on praegu see, et nad tahaksid riigile kõik andmed esitada ühe andmekogumiskanali kaudu ning sellist lahendust toetab statistikaamet väga,“ märkis statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. „Andmete kogumisel tuleb lähtuda andmeesitaja mugavusest, mitte andmeid koguva või tarbiva riigiasutuse mugavusest,“ rõhutas ta. „Loodame, et projekti abil jõuame niikaugele, et andmed kogutakse sellisel kujul nagu need andmeesitaja juures tekivad ning iga riigiasutus paneb kogutu põhjal ise kokku vajaliku andmestiku,“ lisas Oopkaup.

Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et hiljuti nullbürokraatia algatuse raames ettevõtjatelt tagasisidet kogudes oli selgelt näha, et ettevõtjate mõõt on täis saanud ning vajalikud on põhimõttelised muudatused. „Need saavad tulla aga vaid mõtteviisi ja lähenemist muutes. Aruandlus on kohati kujunenud eesmärgiks, mitte enam vahendiks. Lahenduste otsimisel tuleb vaadata raamidest välja ning püüda leida kardinaalselt teist lähenemist,“ märkis Palts.

„Ettevõtjal tekib oma majandustegevuses üksjagu infot ning on selge, et osa sellest vajab ka riik – kas see võiks muutuda kättesaadavaks nii, et me ei pea rääkima seejuures aruandest A ja deklaratsioonist B vaid lihtsalt andmete automaatsest liikumisest? Ja loomulikult tuleks lähtuda sellest, et ettevõtjalt on võimalik saada vaid infot, mis tal on olemas ja mida ta ei pea hakkama ise spetsiaalselt koguma või enne esitamist töötlema. Ka sõnad nagu aegrida või ajalooline definitsioon ei peaks olema pühad. Ettevõtjail on algatatud projekti osas kõrgendatud ootused ja loodame, et kõik osapooled annavad endast maksimumi,“ ütles Palts.

Projekti esimese sammuna vaadatakse koos üle osa MTA-le ja statistikaametile edastatav info ning lepitakse kokku andmete optimaalne maht, mida on riigil kvaliteetse avaliku teenuse pakkumiseks vaja. Paralleelselt luuakse võimalus turvaliselt edastada andmeid ettevõtete kasutuses oleva majandustarkvara kaudu. Neile ettevõtjatele, kes ei kasuta raamatupidamiseks tarkvaralahedusi, jääb võimalus esitada andmeid ekraanivormi täites. Projekti esimese etapi õnnestumise järel on kavas laiendada andmete automatiseerimist ka sinna, kus toimub andmete kogumine siiani käsitsi. 

Aruandluse vähendamise ja projekti juhtrühma juhib MTA peadirektor Marek Helm. Juhtrühma kuuluvad MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe, statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup ja peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ja osakonnajuhataja Kurmet Ojamaa, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse osakonnajuhataja Meelis Riimaa, tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar, kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts, raamatupidajate kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja ning suuremate majandustarkvaratootjate esindajana Excellent Business Solutions Eesti AS äri arendusjuht Tõnu Schilf.


Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Vaata ka: Kristen Michali kõne ”Riigi äriplaan 2016” Äripäeva konverentsil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Nullbürokraatia

E-arveldamine peab olema väikeettevõtja jaoks tasuta

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas 2015. aasta lõpus Rahandusministeeriumile arvamuse raamatupidamise seaduse muudatuste kohta, mis puudutavad e-arvete kasutuselevõttu.  

Leiame, et võimalus koostada ja edastada väikeses mahus e-arveid, peaks ettevõtetel olema tasuta kogu aeg, ka pärast nö prooviperioodi lõppu, mis võimaldaks seadusest tuleneva kohustuse täitmist ülemääraste kuludeta.

Vajalikuks peame ka rõhutada, et üleminek e-arvetele peab ettevõtjate jaoks olema sujuv ning tagatud olema tehniliste protsesside tõrgeteta toimimine. Selleks tuleb tagada ettevõtjatele vajalik tugi nii eelnevate koolituste kui operatiivse abi näol e-arvete kasutusele võtmisel kas telefoni või interneti teel. Ühtlasi peavad vajalikud IT-lahendused olema hästitoimivad ja tõepoolest ettevõtete ja riigiasutuste omavahelist arveldamist lihtsustama. Seetõttu tuleb earvete edastamine riigiasutustele teha võimalikult hõlpsaks, viies enne e-arvete edastamise ja vastuvõtmise kohustuse jõustumist läbi vajalikke teste, et tagada süsteemide korrasolek ja kasutajasõbralikkus. 

Eelnevaga seonduvalt peame vajalikuks juhtida tähelepanu ka ettevõtjatele seadusest tulenevale kohustusele, mis näeb ette, et raamatupidamise algdokumente tuleb säilitada seitse aastat alates majandusaasta lõpust, mil majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. E-arvetele üleminekul peab selle nõude täitmine olema võimalik ka kõigis e-arve operaatorite keskkonnas. See tähendab, et kõik operaatorid peavad olema valmis tagama ja vajadusel võtma täiendavaid meetmeid, et ettevõtete raamatupidamisdokumendid säiliksid nende süsteemis vähemalt seitse aastat.

Järgnevalt juhime tähelepanu mõningatele tehnilistele küsimustele Eelnõus. Eelnõu § 6 lg 5 p 1 näeb ette: „Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) kirjendi järjekorranumber; …“. Siinjuures soovime välja tuua, et kuna praktikas ei kasuta paljud ITsüsteemid loetlemiseks vaid numbreid, aga ka tähemärke, peaks meie hinnangul viidatud sätet täpsustama nii, et Eelnõu § 6 lg 5 p-s 1 toodud kirjendi järjekorranumber võib lisaks numbritele sisaldada ka eesti tähestiku tähti või ettevõtte poolt kasutatavaid identifitseerimistunnuseid. Eelnõu § 6 lg-st 5 jäetakse kirjendi kohustusliku osana välja kirjendi kuupäev, põhjendades, et kuna kirjend on lahutamatult seotud algdokumendiga, on piisav kui majandustehingu aeg on olemas viidatud algdokumendis. Ehkki raamatupidamiskohustuslasel on võimalik kirjendis kajastada ka viidatud lõikes nimetamata andmeid, võib kirjendi kuupäeva väljajätmine kirjendi kohustusliku elemendina takistada seaduse § 16 lg 6 nõuete täitmist, st ei võimalda kajastada ühel perioodil tekkinud kulusid mingil teisel (vastavate tulude tekkimise) perioodil. Seetõttu leiame, et kirjendi kuupäev peaks kirjendi elemendina säilima selle kohustusliku osana.

Raamatupidamiskohustuslased peavad alates 2017. aasta 1. jaanuarist esitama riigile üksnes e-arveid ning juba 2016. aasta 1. juunist ei või avalik sektor keelduda talle esitatud e-arvete vastuvõtmisest. 

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda