Elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel

Riigi Teatajas avaldati tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel).

Seadusega laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja läbi viia tavapärast, füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut.

Muudatustega kaotatakse nõue, et mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku protokolli lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Muudatusega ühtlustatakse mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku osalejate registreerimise ja protokolli koostamise nõuded teistele ühingutele kehtivate nõuetega.

Samuti pikendatakse seadusega korteriühistute, mittetulundusühingute, sihtasutuste, tulundusühistute ning äriühingute majandusaasta aruande esitamise tähtaega 2020. aasta 31. oktoobrini.

Seadus sisaldab ka äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) muudatust, millega jõustatakse osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel. Kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamise jõustamine on vajalik, kuna tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras keeruliseks riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu, samuti põhjusel, et välisriikide dokumentide väljastamine ning Eestisse saatmine nõuab tavapärasest rohkem aega.

Täpsemalt saab seaduse ja menetlusteabega tutvuda SIIN.

Isikuandmete kaitse seadus

Riigi Teatajas avaldati uus isikuandmete kaitse seadus.

Seadus reguleerib isikuandmete kasutamist, töötlemist ja järelevalvet.

Isikuandmete kaitset reguleerib otsekohalduv Euroopa Liidu üldmäärus, mis annab inimesele tugevama kontrolli oma isikuandmete töötlemise üle. Juurdepääs enda kohta käivatele andmetele lihtsustub ja inimest tuleb põhjalikumalt ning selgelt teavitada sellest, kuidas tema andmeid töödeldakse. Kui inimene ei soovi enam lasta oma andmeid töödelda ja nende andmete säilitamiseks puudub ka muu õiguslik alus, siis andmed kustutatakse.

Isikuandmete kaitse seadus kehtestab kooskõlas üldmäärusega mõned erisused isikuandmete töötlemise üldpõhimõtetes- isikuandmete töötlemisel ajakirjanduslikul eesmärgil ning teadus- ja ajaloouuringuteks. Isikuandmeid võib inimese nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja meedias avalikustada, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Teadus- ja ajaloouuringu või riikliku statistika jaoks võib isikuandmeid inimese nõusolekuta töödelda, kasutades varjunime või samaväärset andmekaitset võimaldavat kuju.

Seadus kehtestab ka üldpõhimõtted, millest õiguskaitseasutused peavad isikuandmete töötlemisel lähtuma. Isikuandmete töötlejad on kohustatud teavitama inimest tema isikuandmetega seotud rikkumistest. Samuti peavad nad sellest teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.

Isikuandmete kaitse seadus (lühend - IKS)

Raport - Konkurentsivõimelisem ärikeskkond

Eesti Panga hinnangul iseloomustab Eesti majanduse väljavaateid väike välisnõudluse kasv, võimalik sisetarbimise vähenemine ja palgakasvu aeglustumine tootlikkuse vähenemise tõttu. Samas tõdeb Eesti Pank, et SKP kasv võiks olla kuni 4%, mis tuleb suuremast tootlikkusest ja tööhõivest ning investeeringutest. 

Justiitsminister kutsus 2015. aasta sügisel kokku juhtrühma, mis koosnes ettevõtjatest ning neid koondavatest organisatsioonidest ja ühendustest, et selgitada välja ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad või teha ettepanekud riigi tegevusteks, millega saaks soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu. Juhtrühma ülesandeks sai koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raport. Selle pani juhtrühma esitatud ettepanekutest kokku justiitsministeerium.

Juhtrühma liikmed esitasid 123  ettepanekut ärikeskkonna arendamiseks. Aruandes on neist esile toodud 64.

Juhtgrupi tegevuse tulemusel esitatud ettepanekud koondas Justiitsministeerium nelja erinevasse kategooriasse, lähtudes eesmärgina määratletud märksõnadest:

1. paindlikud töösuhted;
2. kaasaegne maksukeskkond;
3. optimaalne halduskoormus;
4. ettevõtlust toetav õiguskeskkond.

Tööhõive ja tööõigus

• tuleb tegeleda noorte tööhõive probleemidega. Tööturul osalemise võimalused on piiratud või liiga ranged.
• töölepingu seadust tuleks täiendada kaugtöö regulatsiooniga selliselt, et kaugtöö korral lasub vastutus tööohutuse ja töökeskkonna ning töö- ja puhkeaja nõuete järgimise eest töötajal, mitte tööandjal. Töölepingu seadus ainult viitab kaugtöö võimalusele, kuid töölepingu seadus ega teised seadused (töötervishoiu ja tööohutuse seadus) ei näe ette erisusi tööandja kohustustest ega vastutusest. Olukorras, kus töötaja teeb tööd kaugtööna, puudub tööandjal mõistlik võimalus nii töötingimuste kui töö- ja puhkeaja kontrollimiseks ja tagamiseks. Tööandja vastutus asjaolude eest, mis pole tema kontrolli all, võib vähendada tööandjate valmidust rakendada paindlikke töösuhteid.
• töölepingu seaduses tuleb ette näha võimalus leppida tööaeg kokku tundide arvu vahemikuna (nt 20-30 tundi nädalas) ning kohaldada summeeritud tööaega tööajakava koostamise kohustuseta, et soodustada töötamise ja õppimise ühitamist. Õppurid (üliõpilased) soovivad sageli õppimise kõrvalt töötada, kusjuures tundide arv, kui palju nad saavad töötada, võib erineda nädalate või kuude lõikes, sõltudes koormusest koolis. Seega vajavad nad tööaja osas suurt paindlikkust. Tööandjad on sageli valmis sellist paindlikkust võimaldama, kuid töölepingu seadus ei loo selleks seaduslikke võimalusi. Kuigi töölepingu seadus ei sätesta otsest keeldu leppida tööaeg kokku tundide arvu vahemikuna, ei näe ta ette ka sellist võimalust ning järelevalveasutuse seisukoht on, et tööaja tundide arv vahemikuna ei ole lubatav. Kui töötajale kohaldatakse summeeritud tööaega, mille puhul võib töötundide arv päeviti erineda, on tööandjal kohustus koostada tööajakava, kuid kirjeldatud juhtudel ei olene töötaja töötamise aeg mitte tööandja, vaid töötaja soovist, ega ole sageli ka piisavalt pikalt ette teada. Suurem paindlikkus vastaks eeskätt õppivate töötajate huvidele ja teeks tööandjatele võimalikuks neile soovitud paindlikkust lubada.
• tuleb muuta õppepuhkuste regulatsiooni selliselt, et tööandjal ei ole kohustust säilitada keskmist tasu töötaja sellises täiendõppes osalemise aja eest, mis ei seondu tööga antud tööandja juures. Kehtiv õppepuhkuste regulatsioon on tööandjale ülemäära koormav, kuna tööandja peab võimaldama töötajale 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaastas (sh töötaja tööle asumisel alles aasta lõpus) ja säilitama neist 20 eest keskmise tasu, kui töötaja osaleb tasemeõppes või täiendõppeasutuse poolt läbiviidaval koolitusel, sõltumata sellest, kas töötaja saab kasutada omandatavaid teadmisi töökohal või mitte. Praktikas on sagedased näited, kus raamatupidaja omandab hobikorras aiandusharidust, tootmistööline õpib massööriks jne. Õppepuhkuste regulatsioon paneb tööandjale kohustuse sisuliselt rahastada töötaja valmistumist töösuhte lõpetamiseks ja tööle asumiseks uuele alale. Elukestva õppe idee realiseerimisega seotud koormus tuleks ühtlasemalt jaotada erinevate osapoolte vahel - töötaja, tööandja, riik.

Maksukeskkond

• tuleb kaotada erisoodustusmaks transpordikulude ning tervishoiu- ja spordikulude hüvitamise korral. Seoses tööjõu liikuvusega tuleks tööandjale anda võimalus maksuvabalt hüvitada nende töötajate sõidukulud, kes peavad igapäevaselt liikuma pikki vahemaid (nt ühest maakonnast teise). Pikemate vahemaade puhul tuleks lubada maksuvabalt kanda ka majutamiskulusid või hüvitada kolimiskulud. Erisoodustusmaksu kaotamisega tervishoiu- ja spordikuludelt on osaliselt ka tegemist riigi kohustuste ülevõtmisega (nt täiendav ravikindlustus, hambaravi jt haigekassast mittehüvitatavad ravikulud), osaliselt (mõistlikes piirides) tööandja huvides tehtud kuluga, et vähendada haiguspäevi, tõsta tööviljakust jne.
• tuleb üle vaadata sotsiaalmaksu miinimummäär. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus takistab osalise tööajaga töötamist (juhul, kui ei rakendu seaduses toodud erandid). Tuleb kaaluda erandite laiendamist, kuumäära vähendamist või maksustada kuumäära ainult ravikindlustuse osaga - 13%. Ühe võimalusena võiks ette näha maksusoodustuse nendele tööandjatele, kes võtavad tööle alaealisi. Soodustuse andmiseks on mitmeid võimalusi: tööandja ei pea osaliselt (ravikindlususe või sotsiaalmaksu osas) või täielikult maksma alaealise töötasult sotsiaalmaksu.
• sotsiaalmaksu tasumise kohustus tuleb jagada tööandja ja töötaja vahel. Muudatus oleks oluline vahend, et teadvustada palgasaajaid tööjõu tegelikust maksukoormusest.
• sotsiaalmaks tuleb jagada kaheks – pensionimakse ja ravikindlustusmakse - see võimaldaks paindlikku opereerimist, kuivõrd eesmärgid on erinevad, nt osaaja puhul maksaks tööandja 13%.
• tuleb alandada töötuskindlustusmakse määra. Töötukassa reservid on piisavad, et katta töövõimetusreformi elluviimisega kaasnevad kulud ning tagada piisav puhver kriisisituatsiooniks.
• tuleb tõsta kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni. Teatud osa tulumaksust võiks laekuda inimese elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja teatud osa töökohajärgsele omavalitsusele. Teatud erandid võiks ette näha suurematele tõmbekeskustele.
• tuleb kaotada sõidupäevikute nõue. Kui tööandja sõiduautot kasutatakse ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga, siis loetakse seda tulumaksuseaduse § 48 lg 8 kohaselt erisoodustuseks. Tööandja peab erisoodustuse pealt maksma riigile makse. Tööandjale on antud võimalus maksta makse ainult tegelikult tehtud erasõitude pealt, kuid selleks tuleb pidada sõidupäevikut. Sõidupäeviku täitmine koormab nii töötajat kui ka raamatupidajat. Näiteks on liikmed andnud teada, et ametiauto sõidupäeviku pidamine võtab selle täitjalt 10 minutit päevas, so ca 1 tund nädalas, seega üle 40 tunni ehk ca 1 nädal aastass. Sellele lisandub veel raamatupidaja töö. Sõidupäevikute täitmise üle kontrolli teostamine nõuab ressursse ka Maksu- ja Tolliametilt. Ettepanek: Riik võiks kaotada sõidupäevikute täitmise kohustuse ning tööandja sõiduauto kasutamist ei peaks lugema erisoodustuseks. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtjate halduskoormus, Maksu- ja Tolliametil vabaneb täiendavaid ressursse ning maksutulude laekumise vähenemise saaks katta näiteks sisendkäibemaksu mahaarvamise täiendava piiramisega.

Halduskoormuse vähendamine

• tuleb kaasajastada E-keskkond ja digitaliseerimine: asutustevahelisi e-ühendusi tuleb tõhustada ning andmete taaskasutamist laiendada (elektroonilise menetluse põhimõtte tõhusam rakendamine). Kaaluda tuleb võimalusi statistiliste- ja maksudeklaratsioonide ühildamiseks: ettevõtjate poolt riigile antud andmete ristkasutus - ühendada omavahel nt Maksu- ja Tolliametile esitatav TSD ja Statistikaameti palgastatistika. Luua tuleks üks keskkond, kus ettevõtjad esitavad oma andmed. Ettevõtjatele (erinevad vanused, erinevad rahvused, erinevad IT-alased võimalused ja oskused jne) tuleb jätta võimalus valida mil viisil nad esitavad andmeid riigile ning ametkondade töö peaks olema nende andmete ühtsesse andmebaasi viimine. Andmebaaside loogika tuleks viia ühtseks ja sarnaseks ning võimalusel ühildada nii palju andmebaase kui võimalik, et ettevõtjad saaksid riigiga suhelda ühe andmebaasi kaudu. Registrikannete tegemine peab olema võimaliku väikese halduskoormusega s.h sarnased tuvastusvõimalused ID kaardi omanikele nagu planeeritakse e-residentidele ja e-kanalite/x-tee arendamine koostöös erasektoriga paremaks info ja dokumentide vahetuseks (platvormide sobitamine). E-riigi põhimõtteid tuleb laiendada erinevatele riigi vahendatavatele tehingutele - kommertspankade puhul võiks olla võimalus teatud standardtehingute puhul nõusolekute, kooskõlastuste andmine notariaaltehingutes ka e-kanalite kaudu ilma isikliku osavõtuta (isikud on notaritele teada). Kinnistusraamat ja notariaaltehingud on hetkel kohati digiajastu-kauged: hüpoteekide kustutamiseks võiks piisata panga kui hüpoteegipidaja digitaalsest avaldusest, kuna hüpoteegi kustutamine puudutab üksnes panga õigusi ja avalduse tegemine notari juures ei loo mingit lisaväärtust. Nii kinnistusraamatuseadus kui asjaõigusseadus tuleks reformida kaasaja isiku tuvastamise võimalusi arvestavaks.
• ettevõtjaportaali võimalusi tuleb laiendada raamatupidamise korraldamisele ning deklaratsioonide ja aruannete esitamisele. Ettevõtjaportaal peaks pakkuma ettevõtjale palju suuremat abi raamatupidamise korraldamisel, deklaratsioonide esitamisel, aruannete esitamisel. Luua tuleb teavituste kalender, ettevõtjaportaali kaudu peaks olema lihtne end käibemaksukohuslaseks registreerida, esitada näiteks kaubamärgitaotlusi jne. Kasutusele tuleb võtta aadressiandmete süsteem ja lepingupartneril võimaldada arve väljastamisel saada ettevõtja kohta väljundanmdete komplekt, et lihtsustada arvete esitamist. Tuleb kaaluda teiste valitsuse poolt peetavate ettevõtjate kohta käivate registrite funktsionaaluste (s.h ennekõike majandustegevuse register) ühendamist nii omavahel kui ka ettevõtja portaaliga.
• ettevõtjate tegutsemine peab võimalikult suures ulatuses olema paberivaba, s.h raamatupidamine, raamatupidamise algdokumendid jne.

Allikas: Konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raport, 17.02.2016
Vaata ka: Konkurentsivõime 2.0, Justiitsministeerium

E-arveldamine peab olema väikeettevõtja jaoks tasuta

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas 2015. aasta lõpus Rahandusministeeriumile arvamuse raamatupidamise seaduse muudatuste kohta, mis puudutavad e-arvete kasutuselevõttu.  

Leiame, et võimalus koostada ja edastada väikeses mahus e-arveid, peaks ettevõtetel olema tasuta kogu aeg, ka pärast nö prooviperioodi lõppu, mis võimaldaks seadusest tuleneva kohustuse täitmist ülemääraste kuludeta.

Vajalikuks peame ka rõhutada, et üleminek e-arvetele peab ettevõtjate jaoks olema sujuv ning tagatud olema tehniliste protsesside tõrgeteta toimimine. Selleks tuleb tagada ettevõtjatele vajalik tugi nii eelnevate koolituste kui operatiivse abi näol e-arvete kasutusele võtmisel kas telefoni või interneti teel. Ühtlasi peavad vajalikud IT-lahendused olema hästitoimivad ja tõepoolest ettevõtete ja riigiasutuste omavahelist arveldamist lihtsustama. Seetõttu tuleb earvete edastamine riigiasutustele teha võimalikult hõlpsaks, viies enne e-arvete edastamise ja vastuvõtmise kohustuse jõustumist läbi vajalikke teste, et tagada süsteemide korrasolek ja kasutajasõbralikkus. 

Eelnevaga seonduvalt peame vajalikuks juhtida tähelepanu ka ettevõtjatele seadusest tulenevale kohustusele, mis näeb ette, et raamatupidamise algdokumente tuleb säilitada seitse aastat alates majandusaasta lõpust, mil majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. E-arvetele üleminekul peab selle nõude täitmine olema võimalik ka kõigis e-arve operaatorite keskkonnas. See tähendab, et kõik operaatorid peavad olema valmis tagama ja vajadusel võtma täiendavaid meetmeid, et ettevõtete raamatupidamisdokumendid säiliksid nende süsteemis vähemalt seitse aastat.

Järgnevalt juhime tähelepanu mõningatele tehnilistele küsimustele Eelnõus. Eelnõu § 6 lg 5 p 1 näeb ette: „Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) kirjendi järjekorranumber; …“. Siinjuures soovime välja tuua, et kuna praktikas ei kasuta paljud ITsüsteemid loetlemiseks vaid numbreid, aga ka tähemärke, peaks meie hinnangul viidatud sätet täpsustama nii, et Eelnõu § 6 lg 5 p-s 1 toodud kirjendi järjekorranumber võib lisaks numbritele sisaldada ka eesti tähestiku tähti või ettevõtte poolt kasutatavaid identifitseerimistunnuseid. Eelnõu § 6 lg-st 5 jäetakse kirjendi kohustusliku osana välja kirjendi kuupäev, põhjendades, et kuna kirjend on lahutamatult seotud algdokumendiga, on piisav kui majandustehingu aeg on olemas viidatud algdokumendis. Ehkki raamatupidamiskohustuslasel on võimalik kirjendis kajastada ka viidatud lõikes nimetamata andmeid, võib kirjendi kuupäeva väljajätmine kirjendi kohustusliku elemendina takistada seaduse § 16 lg 6 nõuete täitmist, st ei võimalda kajastada ühel perioodil tekkinud kulusid mingil teisel (vastavate tulude tekkimise) perioodil. Seetõttu leiame, et kirjendi kuupäev peaks kirjendi elemendina säilima selle kohustusliku osana.

Raamatupidamiskohustuslased peavad alates 2017. aasta 1. jaanuarist esitama riigile üksnes e-arveid ning juba 2016. aasta 1. juunist ei või avalik sektor keelduda talle esitatud e-arvete vastuvõtmisest. 

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

2016. aastal jõustuvad seadusemuudatused

Väikeettevõtjad vabanevad pakendiaruande auditeerimise kohustusest

Kaubanduskoja ettepanekul vabanevad uuest aastast pakendiaruande auditeerimise kohustusest pakendiettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi. Muudatus mõjutab ca 2000 väikeettevõtjat, kes vabanevad uuest aastast tülikast kohustusest ning hoiavad selle arvelt kokku ca 2 mln eurot aastas.

Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär tõuseb 50 euroni

Alates uuest aastast tõuseb kaubanduskoja ettepanekul välislähetuse maksuvaba piirmäär senise 32 euro pealt 50 euroni. Olgu siinkohal täpsustatud, et kuni 50 eurot võib päevaraha maksuvabalt maksta vaid iga välislähetuse esimese 15 päeva eest ning mitte rohkema kui 15 päeva eest kokku ühes kalendrikuus. Ülejäänud lähetuses viibitud päevade eest on õigus maksuvabalt päevaraha maksta vanas määras – s.o kuni 32 eurot.

Raamatupidamise seaduse olulisemad muudatused

Uuest aastast lihtsustatakse mikro- ja väikeettevõtjate majandusaasta aruande koostamise ja avaldamise nõudeid. Mikroettevõtjad peavad edaspidi koostama vaid kaks põhiaruannet: lühikese bilansi seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ning kasumiaruande. Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt 9 lisa. Lisade täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Jätkuvalt on väikeettevõtjad kohustatud koostama ja avalikustama tegevusaruande. Edaspidi ei nõuta mikro- ja väikeettevõtjatelt rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Uusi nõudeid kohaldatakse aruannetele, mille aruandeperiood algab 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

Mikroettevõtjaks on osaühing, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot, kohustised ei ole suuremad kui omakapital, üks osanik, kes on ka juhatuse liige, ja kelle müügitulu on aruandeaastal kuni 50 000 eurot. Väikeettevõtjaks loetakse Eestis registreeritud äriühingut, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 mln eurot, müügitulu 8 mln eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Alampalk tõuseb 430 euroni

Uuest aastast suureneb miinimumpalk täistööajaga töötamise korral praeguselt 390 eurolt 430 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2,54 eurot (hetkel 2,34 eurot). Muudatus mõjutab otseselt ca 50 000 töötajat.

Tõstetakse auditi ja ülevaatuse piirmäärasid

Auditi kohustuse piirmäärasid tõstetakse kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Uusi piirmäärasid kohaldatakse 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannete suhtes. Muudatuse tulemusena väheneb kindlustandvate audiitorteenuste arv Rahandusministeeriumi hinnangul 1335 töövõtu võrra.

Olulisemad muudatused ravikindlustusseaduses

Uuest aastast tekib juhatuse liikmete ning käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavate isikute ravikindlustuskaitse järgmisel päeval pärast sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitamist, kui isiku eest on sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. See tähendab, et edaspidi ei ole enam eespool nimetatud isikute ravikindlustuse tekkimine seotud töötamise registri kandega. Juhatuse liikme ning käsundus- või töövõtulepingu alusel töötava isiku ravikindlustuskaitse peatub järgmisel päeval pärast sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses ja jätkub kohe, kui sotsiaalmaksu nõutavas määras deklareeritakse. 
Teise olulise muudatusena tekib uuest aastast ravikindlustuskaitse ka nendel isikutel, kes töötavad mitme lepinguga ja nende eest tasutakse kokku kuus sotsiaalmaksu kehtestatud kuumääralt arvutatuna.

Muudetakse TSD vorme

Uuest aastast muudetakse TSD vorme ning vorme INF3 ja INF14, et tagada nende kooskõla 2016. a algusest jõustuvate tulumaksuseaduse ja muude seaduste muudatustega. Järgnevalt toome mõned näited vormide muudatustest. Uuest aastast peab tulumaksu kinnipidaja esitama vormi TSD ka töölepingu alusel töötavate töötajate või ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud, sõltumata väljamaksete tegemisest. Kehtiva korra alusel on tulumaksu kinnipidaja kohustatud esitama vormi TSD maksustamisperioodil tehtud väljamaksete kohta. Vormi TSD lisast 4 „Erisoodustused“ jäetakse välja kood 4020, sest välislähetusega seotud kulude hüvitamist või välislähetuse päevaraha maksmist üle maksuvaba piirmäära ei käsitleta enam erisoodustusena. Eelnimetatud juhtudel on tegemist töötajale töö eest makstava tasuga ning nendega kaasnevad kõik töö eest saadava tasuga makstavad maksud ja maksed. Oluline on silmas pidada, et muudatuse tulemusena tekib tööandjal lähetusega seotud kulude hüvitamisel või välislähetuse päevaraha maksmisel üle maksuvaba piirmäära seda piirmäära ületavatelt summadelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Nõuded algdokumendile on muutumas

Rahandusministeerium on välja töötanud raamatupidamise seaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse, millega muudetakse nõudeid algdokumendile ja sätestatakse regulatsioon, mis toetab paberivaba raamatupidamise kasutamist.

Eelnõu eesmärgiks on luua arvestusvaldkonna arengute toetamiseks vastav õiguskeskkond kaasajastades nõuded algdokumendile ning toetades masinloetava raamatupidamise kasutamist.

Eelnõuga muudetakse algdokumendi nõudeid. Kehtivas seaduses on algdokumendil kaheksa kohustuslikku sisunõuet, eelnõu kohaselt on neid nõudeid kolm. Algdokument peab sisaldama vähemalt: majandustehingu aega, majanduslikku sisu ning tehingu arvnäitajaid. Sisunõuete muutmine ei vähenda algdokumendi tõendiväärtust. Eelnõuga kehtestatakse algdokumendi sisule üldine nõue, mille kohaselt peab algdokumendi sisu olema piisav kompetentsele ja sõltumatule osapoolele raamatupidamiskohustuslase tehtud majandustehingu toimumise ja tõepärasuse tõendamiseks.

Senise algdokumendi allkirjastamisnõude asemel kehtestatakse raamatupidamiskohustuslasele majandustehingu toimumise kinnitamise nõue. Raamatupidamiskohustuslane peab tegema tehingu kirjendamiseks kinnitusmärke, millega ta kinnitab algdokumendil kajastatud majandustehingu toimumist ja asjaolude tõepärasust. Kinnitusmärge peab sisaldama vähemalt kinnituse andja nime ja allkirja ning selle andmise kuupäeva. Kinnitusmärge ei pea sisaldama allkirja, kui kinnitus antakse dokumendi menetlemiseks ette nähtud elektroonilises keskkonnas ning võimalik on tuvastada kinnituse andjat ja andmise aega. Samuti peab elektroonilises keskkonnas antud kinnitusmärge olema seotud algdokumendiga viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult teha algdokumendis muudatusi.

Raamatupidamise seaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus - dokumendi number: 15-1741/01

Originaalpostitus Digiraamatupidaja kodulehel