Mis on viis kõige olulisemat soovitust turvaliseks veebis käitumiseks?

1. Ära ava tundmatutelt saatjatelt saadud manuseid ega linke.
2. Ära usu ähvardavaid ja kiiret tegutsemist nõudvaid kirju tundmatutelt saatjatelt.
3. Ära anna tundmatule helistajale ligipääsu oma arvutile.
4. Veendu, et kasutad tarkvara värskeimat versiooni ning turvauuendused on paigaldatud.
5. Tee nii arvutis kui ka telefonis olevatest failidest regulaarselt tagavarakoopiaid.

Loe lisaks RIA artiklist "KKK – küberturvaline kaugtöö ja kaugõpe".

Sellele lehele (RIA) on koondatud soovitused igaühele selle kohta, kuidas turvaliselt internetis tegutseda ning teenuseosutajatele selle kohta, kuidas oma süsteeme küberohtude eest kaitsta.

Head nõu annab ITvaatlik.

Kas elektronkirja koopiareal tohin avaldada e-posti aadresse?

Eraisiku e-posti aadress on samasugune isikuanne nagu kodune aadress ja üldreeglina ilma inimese nõusolekuta seda avaldada ja jagada ei tohi.

Kui tavamaailmas ei ole heaks tavaks jagada kellegi kodust aadressi ilma tema nõusolekuta, siis digimaailmas tuleb olla sellega veelgi ettevaatlikum. Iga e-kiri, mille välja saadate, võib jõuda isikuteni, kellele see konkreetne kiri ei ole adresseeritud – seda ennekõike siis, kui eksitakse e-posti aadresside kirjutamisel. Selle tulemusena võivad kõrvalised isikud teada saada informatsiooni, mis ei ole neile mõeldud – olgu selleks nii kirja adressaadid koos e-posti aadressidega kui ka kirja enda sisu. Kõige mustema stsenaariumi tulemusena võidakse selle kirja sisu (koos e-posti aadressidega) edastada veel suuremale isikute ringile või laiemale avalikkusele. Sellepärast tulebki eraisikute e-posti aadresside kasutamisel kindlasti arvestada isikuandmete töötlemise reeglitega, sh eelistama neid meetmeid, mis kohe alguses tagavad suuremat privaatsust.

Näide koolist

Toome ühe näite lastevanemate e-posti aadresside kasutamisest koolis. On tavapärane, et õpetajad loovad oma klassi lastevanemate e-posti aadressidest ühe nimekirja. Selle nimekirja pidamise mõte on anda vanematele informatsiooni koolis toimunust ning tulevastest üritustest. Kõik vanemad ei eelda ega soovi automaatselt, et nende e-posti aadressid oleksid nähtavad ka teistele vanematele. Seetõttu tuleb nende e-posti aadressid lisada pimekoopiasse (BCC – blind carbon copy), mitte tavakoopiareale. See on üks näide vaikimisi andmekaitse põhimõtte järgimisest. Muidugi on ka neid vanemaid, kes soovivad, et nende e-posti aadressid oleksid ka teistele vanematele nähtavad ja kättesaadavad. Sel juhul peab vanem olema sellest teadlik ja sellega nõus.

Alternatiivne võimalus: kooli IT-teenistus või õpetaja on loonud eraldi grupi e-posti aadressi (nt „1A_lapsevanemad“ vms), kus kõikide vanemate e-postide aadressid on teada ainult koolile. Selle näite korral saab lapsevanem teada, mis grupis ta on ning mis grupile konkreetne kiri saadeti, kuid ta ei saa teada, kes selles grupis veel on, sh ka nende e-posti aadresse.

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon, 24. juuli 2019

WordPressi õpik - pane äri käima

Rahvatarkus: "Kui sind pole veebis, siis pole sind olemas". 
Tuleb tuttav ette? 
Kuidas aga luua edukat veebiesindatust? 
Proovi kõigepealt ise. Sa saad hakkama. Peale õpiku, on mul sulle veel üks enda harimise koht. Sellest peale raamatu tutvustust. 

WordPressi õpiku autor Collectiv Koolituskeskuse juhataja/koolitaja Eve Keerus Jusupov annab teada, et ilmumas on uus õpik.

Ta on õpiku loonud eelkõige just algajale. Isegi kui sa pole kunagi pidanud ühtegi veebilehte looma või haldama, saad sellest sõna-sõnalised juhised, kuidas midagi teha ja mis järjekorras.

Õpikust peaksid abi saama, kui sinu jaoks on WordPressi haldamine peavalu või sul on plaanis ise kodulehe tegemine WordPressiga.

Õpiku eeltellimine kestab 10.01 – 14.02. 2017. Õpikud paneb teele alates 15.02.2017. E-raamatu saad alates 01. märts 2017.

WordPressi õpikuga kaasnevad soodustused. Eeltellijale 30 päeva WordPressi spetsialisti abi tasuta. Hindu, soodustusi ja õpiku sisukorda vaata täpsemalt Collectiv Koolituskeskuse kodulehelt.

Ja nüüd teisest asjast. Võtke parim veebi pakutavatest võimalustest. Omandage digitaalsed oskused, mis aitavad teil arendada oma äritegevust, edendada karjääri või lihtsalt tõsta enesekindlust. Koostame teile täiesti tasuta isikliku õppekava.

Seda kõike pakub
European Digital Skills-auhinna võitja Digital Garage.

Logi sisse ja naudi õppetunde. Kui jäi midagi arusaamatuks, siis aitavad sind Korduma Kippuvad Küsimused ehk KKK.

Head õppimist!

Kas deklaratsioonivaba elu on võimalik?

Raamatupidaja.ee artiklis selgitab Marek Helm, et näiteks palkade info jõuaks Maksuametisse otse pangaülekannetest ja kaoks palkade ning tööjõumaksude deklareerimine. Miks minna ringiga kui otse saab minna? Suhtlema peaks omavahel raamatupidamise programm ja Maksuamet. Näiteks KMD esitamisel peame kõige pealt faili raamatupidmise programmist eksportima ja siis Maksuameti lehele importima. Selle liigutuse saaks asendada automaatseks. Ise võiks paika panna kuupäeva, millal programm automaatselt ära saadab ehk sünkroniseerib või siis kui soovi on, siis võib ise varem nuppu vajutada ja ära saata. TSD saatmine peaks toimuma analoogselt. Pole mõtet panga ülekande selgitusse lisada liigset, mis tekitaks ainult infomüra ainult selle nimel, et Maksuamet oskaks pangaülekannet lugeda. 

Raamatupidamise programm tuleb kirjutada nii, et oleks võimalik tekitada igasuguseid vorme Maksuameti jaoks. See on numbrite mäng ja raamatupidajal peaks olema võimalik neid numbreid ka programmist näha lihtsal vormil. Raamatupidaja roll edaspidi muutub aga ei kao kuhugi.

Lasse Lehis Õhtulehe artiklis vastab küsimusele, kas deklaratsioonivaba elu on üldse võimalik lühidalt – ei ole. 

Ma ei tea miks soovitakse inimeste päid segi ajada. Panga väljavõtte järgi ei saa raamatupidamist teha juba seepärast, et raamatupidamine on tekkepõhine aga väljavõte kassapõhine. Midagi saaks teada aga kas nad ka õigele reale osatakse vormil panna on iseküsimus. Seadustest tulenevalt tekib väga palju nüansse, mida peab enne teadma, et üldse õigele kohale vormil saada. Seda saab teha ainult raamatupidamise programmis.

Dan Bogdanov ütles Äripäeva teemaveebile ITuudised.ee: "Minu unistus on, et riigi või firma juht saaks hommikul küsida küsimuse oma valitsemisala kohta ning õhtuks oleks tal andmete analüüsile tuginev vastus käes."  Tema sõnul ei ole usalduse või andmekaitse piirangute tõttu see täna veel võimalik, aga aastatepikkusest teadustööst välja kasvanud Sharemindiga võib see saada reaalsuseks. Digiraamatupidaja ootab seda aega põnevusega.

Lõpetuseks, IT-riigis on deklaratsioonivaba elu täiesti võimalik, kui osatakse õigeid klotse kokku panna.

Jõudu Maksuametile õigete klotside leidmisel ja kokku panemisel!

Järelkaja:

• Glikmani naelavabrik lööks Helmiga käed, Äripäev, 12. veebruar 2016
• Rahandusministeerium soovib e-maksukeskkonna viia uuele tasemele, 25. veebruar 2016

MKM hakkab piloteerima ümberõppeprogrammi IT-spetsialistide koolitamiseks

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saadab kooskõlastusele Euroopa Liidu Struktuurfondide programmi „Digitaalse kirjaoskuse arendamine 2016-2017 tegevuskava“, milles ühe olulisema projektina alustatakse Eesti IT-sektori jaoks vajaliku tööjõu täiendava koolitamisega. Planeeritava programmi maksumus on ligi miljon eurot.

„Eesti IT-sektoris valitseb tööjõupuudus, mille leevendamiseks ei piisa ainult tasemeõppe õppekohtade arvu suurendamisest ning välistööjõu kaasamisest – vajalik on mitmekesistada seniseid täiend- ja ümberõppevõimalusi,“ ütles minister Kristen Michal.
Pilootprojektina elluviidava ümberõppekoolituse eesmärk on töötavate ja varasemat IT-haridust mitteomavate inimeste koolitamine tarkvaraarendajateks, kelle järgi on Eesti tööjõuturul kõige suurem nõudlus. Majandusministeeriumi Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastatava projektiga kavatsetakse hankida koolituse metoodika ja selle baasil koolituste läbiviimine ligikaudu 500 inimesele järgmise kolme aasta jooksul. Koolitused toimuksid intensiivõppena, millest 1,5 kuud on tarkvaraarendaja teoreetiline baaskoolitus ning kaks kuud praktika Eesti tarkvaraarendusega tegelevas ettevõttes.  

Teine suurem projekt, millega 2016.aastal algust tehakse, on suunatud digitaalse kirjaoskuse arendamiseks. „Eesti inimeste elukvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks on vajalik, et suurel osal ühiskonna liikmetel oleksid arvuti- ja internetikasutamiseks baasoskused. Nende tagamisse plaanib Majandusministeerium panustada järgmise kahe aasta jooksul e-Kogukonna projekti kaudu, koolitades ja tõstes inimeste teadlikkust e-teenuste, e-kaubanduse ja e-õppe võimalustest. Koolitused toimuvad üle-Eesti avatud internetipunktide võrgustiku kaudu ning projekti maksumus on 300 000 eurot“ rääkis IT-oskuste koordinaator Ave Lauringson.

Lisaks rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viidava toetusskeemi „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ kaudu tehnoloogia huviringijuhendajate koolitusi, et suurendada noorte võimalusi vastavates ringides osaleda, uuendatakse IT-sektori ameteid puudutavat karjääriinfot ning tõstetakse tüdrukute ja naiste teadlikkust IT-sektoris töötamise võimaluste kohta. Kogu toetusskeemi maht 2020 aastani on 8,5 miljonit eurot.

Allikas: Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium