esmaspäev, 31. oktoober 2016

„Vali IT!“ ehk targa töö tahtjatele tasuta koolitused

Alanud on registreerimine täiskasvanute ümberõppe programmi „Vali IT!“ (www.vali-it.ee ).

Tasuta koolitustele oodatakse kõrghariduse omandanud või on õpingud katkestanud inimesi, kes pole senini IT erialadel töötanud, ent kes soovivad tulevikus leida tööd tarkvaraarendajatena. Aastatel 2017-2020 pakutakse 3,5 kuud kestvaid tasuta kursusi ühekokku 500-le inimesele. „Vali IT!“ programm on ellu kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ning seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“. Projekti eelarve on ligikaudu 1,4 miljonit eurot.

BCS  Koolituse juhataja Ants Sild rõhutas koolitusprogrammi ühe läbiviija esindajana selle praktilisust.
„Pakume osalejatele õpet meisterkoolitajate juhitud klassides ning praktikat Eesti edukates suurfirmades. Need, kes seni IT-s toimuvat vaid kõrvalt vaadanud, leiavad selle programmi läbimise järel huvitavat ning korralikult tasustatud tarkvaraarendaja tööd. Koolitusprogrammi toetavad praktikakohtade pakkujatena Codeborne, Ericsson, Helmes, Kühne Nagel, Nortal, Playtech, Sertifitseerimiskeskus, Swedbank, Tieto jmt ettevõtted.“ märkis Sild.

Eesti IT sektoris on Praxise analüüsi hinnangul vaja aastani 2020 täiendavalt tööle võtta 2600 - 4500 tarkvara arendamise oskusi omavat spetsialisti. Analoogsetel kohtadel täna töötavad inimesed teenivad keskmisest palgast oluliselt rohkem. Just sellistele töökohtadele saavad „Vali IT! „ programmi lõpetajad kandideerida.

 „Vali IT!“ programmis osalejad läbivad 6-nädalase täismahus õppe (5 päeva nädalas, 8 akadeemilist tundi päevas) BCS Koolituse ja IT Koolituse koolituskeskustes. Sellele järgneb  8-nädalane  praktika ettevõtetes. Esimene koolitusetapp toimub Tallinnas.

Lisainfo:

Ants Sild
50 19680
ants.sild@bcs.ee
www.vali-it.ee
/31.10.2016/

neljapäev, 21. aprill 2016

Kuidas toibuda koondamisest?

Töö ootamatu kaotamine traumeerib pea iga inimest. Nõuandeid, kuidas tulla toime koondamisele järgnenud psühholoogilise madalseisuga, jagab omanimelise personalifirma juhataja, psühholoog Sirje Tammiste (tammistepersonal.ee).
Koondamine on valus kogemus. Kindlasti on seda raskem üle elada neil, kes on teinud aastakümneid pühendunult tööd ühes ettevõttes. Sellise inimese jaoks pole see enam lihtsalt töökaotus, vaid kaotatakse justkui osa iseendast.
Koondatu läbib tavaliselt samad leinaprotsessi etapid nagu inimene, kes on kaotanud lähedase. See protsess võib sisaldada mõnd või kõiki järgnevatest reaktsioonidest: šokk, eitamine, viha, solvumine, masendus. Kui hulk negatiivseid emotsioone on üle elatud, hakkab inimene toibuma ja uue olukorraga kohanema. Kuigi töökaotust ei saa võrrelda lähedase inimese kaotamisega, on see siiski väga raske üleelamine. Kaotatakse ju ikkagi midagi sellist, mis on olnud elu sisuks mitmeid aastaid.
Kaotusvalu olekski vast koondatu hingelise seisundi iseloomustamiseks kõige õigem sõna. See, kuidas inimene oma koondamist tajub ja enda jaoks lahti mõtestab, sõltub suuresti sellest, mida tema jaoks tegelikult tähendas töö, millest ta ilma jäi. Kas see kindlustas vaid igakuise palga või teostas ta sel töökohal end inimesena? Esimesel juhul on üleelamine väiksem, töötaja pöördub töötukassasse, saab kompensatsioone ja teda hakkavad toetama töötukassa konsultandid. Kui töö tähendab inimese jaoks olulist osa identiteedist, on toibumine ja eluga edasiminek oluliselt keerulisem. Mõte “Pühendasin nende hüvanguks nii palju aastaid ja nemad lasid mind lahti!” ei lase tulevikku vaadata.

Väärtusta ka teisi rolle

Töökaotus mõjub raskelt just pühendunud inimestele. Võib kuluda terve aasta, mille jooksul ei suudeta isegi töökuulutusi vaadata. Selliseid inimesi, kes on ühes ettevõttes või ametiasutuses 15-20 aastat samal ametikohal töötanud, on palju just naiste seas. Eriti raske on neil, kelle jaoks koondamine langeb perekondlikult keerulisele ajale - kas on lapsed just kodust lahkunud või kooselu lagunemas.
Kui inimest tabavad korraga mitmed kriisid, pole kellelegi toetuda, sest turvalisust pakkuv lähimate inimeste ring on samuti kriisis.
Noorematele naistele, kellel kodus väikesed lapsed ootamas, olen alati soovitanud: realiseerige end ema ja naisena! See võibki väikeste laste koondatud emale saada päästerõngaks, mis masendusest välja toob. Hommikul lihtsalt PEAD tõusma ja lapse eest hoolitsema. Kuigi see võib olla väga raske, on see ometi hea põhjus pea püsti hoida ja eluga edasi minna. Kui naine on läinud tööle väikese lapse kõrvalt, pakub elu talle justkui taas aega lapsega koos olemiseks. Ka koolilapsega kvaliteetaja juurdesaamine on väga oluline. Nii mõistab naine, et elul on ka teisi aspekte peale töö.

Leia uusi tegevusi

Kaotusvalu tekitab tavapäraselt soovi oma mõtteid ja tundeid jagada, päevast päeva üht ja sama korrates võivad aga pereliikmed ja lähedased sõbrad sellest väsida. Nad hakkavad seepeale nõu andma, kuigi tegelikult oleks vaja vaid kuulata. Töö kaotanu võib ka iseendasse kapselduda, sest talle pole kas omane üleelamistest rääkida või takistab enda avamist häbitunne. See on veelgi keerulisem - lähedased inimesed ei pruugi kriisi sügavusest arugi saada. Nii jääb ka toetus saamata ja toibumine võib võtta oluliselt kauem aega. Sellises olukorras oleks õige leida endale hea nõustaja või psühholoog, kes aitab leida uusi perspektiive, mõtted tulevikku suunata. Ka teine inimene, näiteks sõber võib aidata koondatul elus pööret teha, kui inimesel endal selleks jaksu pole.
Mida kiiremini koondatu leinaprotsessi etapid läbib ja toimunuga lepib, seda kiiremini on ta valmis uue tööga alustama. Koondamisega toime tulemiseks olen soovitanud teha kõike, millest varem ajapuudusel loobuti: remontida kodu, leida endale meelepärane hobi või sportlik harrastus, kasvõi lugeda läbi öökapile kogunenud raamatud ja leida aega oluliste inimeste jaoks. Juba vanaema staatuses olles tekib võimalus seda ametit uhkusega pidada - kui teha läbi vastavad kursused, võib lastehoidmise eest isegi palka saada! Kõik need hingele meelepärased tegevused aitavad leida tasakaalu, rahuneda. Alles siis võib tasapisi alustada oma tuleviku planeerimist.

Mõtle raamist välja

Kui emotsionaalsed ja praktilised küsimused selgeks saavad, on aeg edasi liikuda. Ära tee seda kiirustades - kui haarad kinni esimesest võimalusest ja satud valet tööd tegema, võib ees oodata järgmine kriis. Oluline on järele mõelda, kuhu edasi liikuda. Mis on sinu tugevused, nn karjääriankrud? Millistes ettevõtetes/ametites saaksid oma tugevusi kõige paremal moel kasutada? Kas on üldse otstarbekas omal erialal jätkata või on aeg teha karjäärimuudatus? Kui soovid muutust, on just nüüd õige aeg parandada oma oskusi, et olla tööjõuturul atraktiivsem. Töötukassa koolitustel osalemine aitab samuti eneses selgusele jõuda.
Kasuta koondamisele järgnevat aega uute oskuste õppimiseks või olemasolevate parandamiseks. Vahel on vaja julgust mõelda raamist välja, teha elus muudatusi. Kui kodu lähedal tööd pole, tuleb muuta elukohta. Kui inimene võtab vastutuse enda elu eest, suudab ta uskumatult palju korda saata.

6 soovitust koondamisteate saanud töötajale

  1. Alusta uue töökoha otsimist juba enne töösuhte lõppu, võttes end arvele koondamisteatega tööotsijana. Nii saab töötukassa vastavalt vajadusele pakkuda mitmesugust abi. Kui soovid töötukassa teenuste kasutamist alustada pärast koondamist, pead end töötuna arvele võtma.
  2. Võta osa tööotsingu töötoast. Seal saad teada, mis toimub kohalikul tööturul, millised on tööandjate ootused, kuidas kasutada erinevaid tööotsimiskanaleid ja mida kandideerimisel silmas pidada. Töötukassa võib koondamisteatega tööotsijatele vajadusel korraldada ka tööklubi, kus harjutatakse tööle kandideerimist rollimängudes või videotreeningul. Osalejaid nõustatakse valikute tegemisel, arendatakse töölesaamist ja töötamist toetavaid sotsiaalseid oskusi, külastatakse ettevõtteid ja kohtutakse tööandjatega.
  3. Leia endale karjäärinõustaja, kes analüüsib sinu kogemusi, oskusi, teadmisi ja isikuomadusi ning aitab sul oma valikutes selgusele jõuda. Karjäärinõustajad töötavad kõigis töötukassa osakondades. Karjäärinõustamine on mõeldud nii registreeritud töötutele ja koondamisteate saanud tööotsijatele kui ka teistele soovijatele, sh töötavatele täiskasvanutele. Kui oled registreeritud töötu või koondamisteatega tööotsija, anna oma soovist tulla karjäärinõustamisele teada enda konsultandile, kes sind vajadusel karjäärinõustaja juurde suunab.
  4. Kui selgub, et uue töö leidmine eeldab täiendus- või ümberõpet, osale tööturukoolitusel. Koolitusel osalemist saad jätkata ka pärast koondamist, ilma et peaksid end töötuna arvele võtma.
  5. Kui vajad uue töökoha jaoks täiendavaid praktilisi oskusi, saad minna tööpraktikale. Kui sind suunati praktikale enne koondamist, saad seda jätkata ka pärast töösuhte lõppemist, ilma et peaksid end töötuna arvele võtma.
  6. Plaanides alustada oma ettevõtlusega, võid juba enne koondamist esitada avalduse ja äriplaani ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks. Kui sinu avaldust ei jõuta läbi vaadata või toetust välja maksta enne töösuhte lõppu, pead avalduse edasiseks käsitlemiseks ja toetuse saamiseks end töötuna arvele võtma.

Abi töötukassa psühholoogilt

Kõik töötukassas registreeritud töötud ja koondamisteate saanud tööotsijad saavad vajaduse korral abi psühholoogidelt, kelle juurde neid suunavad töötukassa konsultandid. “Psühholoog aitab tekkinud probleeme analüüsida, leida uusi vaatenurki ja lahendusvõimalusi. Koos psühholoogiga saab läbi arutada tekkinud raskused ja koostada tegevusplaani edaspidisteks sammudeks," soovitab töötukassa teenustejuht Lana Randaru.

Lisainfo psühholoogilise nõustamise kohta asub töötukassa veebilehel www.tootukassa.ee.

Allikas: Facebook

pühapäev, 3. aprill 2016

Bürokraatia vähendamise ettepanekuid saab teha tulevikus veebis

Bürokraatia vähendamise nullbürokraatia projekti elluviimiseks lõi Vabariigi Valitsus rakkerühma, mille ülesandeks on kontrollida, et ettevõtjate tehtud bürokraatia vähendamise ettepanekud viiakse ellu.  

Nullbürokraatia projekti eesmärgiks on vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel, muuta riigiga suhtlus mugavamaks ning vähem koormavaks. 

"Sügisel nelja ministri ning ettevõtjatega algatatud projekt tõi 252 ettepanekut, mida on palju rohkem kui projekti algatades loota julgesime. Kolme aasta jooksul rakendatakse 80 protsenti bürokraatia vähendamise ettepanekutest, kokku 164 ettepanekut. 

Rakkerühma töösse on kaasatud rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja justiitsministeeriumi vastavate valdkondade asekantslerid. Rakkerühma töös osalemiseks tehakse ettepanek Eesti Pangale, Haigekassale, Tööandjate Keskliidule, Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale ning vajadusel teistele ekspertidele ja organisatsioonide esindajatele.

"Loome meeskonna ja määrame vastutaja, et kõik head mõtted saaksid elluviimise eest vastutaja. Paljud ettepanekud puudutavad mitme valdkonna koostööd või IT arendusi ja nii saavad riik ning ettevõtjad üheskoos tagada bürokraatia vähenemise ettepanekute elluviimise,“ ütles Michal. „Rakkerühm loob üldsusele ka veebipõhise võimaluse ettepanekute pidevaks esitamiseks ning korraldab koostöös ettevõtjatega ettepanekute regulaarse kogumise. Veebi kaudu saavad kõik huvilised jälgida, kuidas ettepanekuid ellu viiakse, info on juba täna üksikasjalikult meie veebilehel kättesaadav,“ lisas minister.


Nullbürokraatia projektis tehtud ettepanekud koondatuna ning ka üksikasjalikult iga valdkonna lõikes on üleval Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia
Mitmed ettepanekud viiakse ellu suuremate projektide kaudu. Sellised suuremad projektid on: Aruandlus 3.0 (Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet), Maksukogumine 2020 (Rahandusministeerium, Maksu- ja Tolliamet), E-statistika (Rahandusministeerium, Statistikaamet), SKAIS 2 (Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet), KOTKAS (Keskkonnaministeerium).

pühapäev, 27. märts 2016

Enesejuhtimine – ole oma hinge insener

Meie kultuuriruumis peetakse tavapäraselt oluliseks kõike seda, mis väljendub inimese käitumises – kuidas ta toimetab, mida ta teeb ja mida ta oma tegevusega saavutab. See, mida inimene tegutsedes tunneb ja kui rahul ta oma rollide ning tulemustega on, paistab vähem silma ja seetõttu peetakse seda vähemoluliseks.

Enesejuhtimise seisukohast on olulised mõlemad aspektid ja need toetuvad kahele mõistele ning nende arendamisele – need on enesekindlus ja enesekontroll.

Enesekindlus väljendub väljakutsuvates olukordades, otsuste tegemisel või arvamuste väljakujundamisel ning selles, kuidas läbikukkumistega toime tullakse.

Enesekontroll on võime hoida oma tundeid kontrolli all ning ahvatlustest hoolimata taltsutada oma tegusid, kui ollakse vastamisi teise inimese vaenulikkuse või vastuseisuga või kui töötatakse pideva stressi olukorras.

Tulemusliku käitumise üheks tunnuseks on teadlikkus. See tähendab, et käitumine või tegutsemine on ette planeeritud ja läbi mõeldud ning loodetud tulemus ka saavutatakse – sama kehtib ka enesejuhtimise kohta. Teadlikkus enesejuhtimise alal aga eeldab mingilgi määral eneseanalüüsi, mis algab tihti geneetilise ja kasvatusliku tausta uurimisega (nt üldvõimekus, isiksuseomadused, võimed ja anded, tugevused ja nõrkused, omadused ja harjumused, mõtteviisid ja hoiakud) ja lõppeb arusaamaga, mille põhjal sa teed oma otsuseid, kuidas sa oma aega planeerid ning pingete ja oluliste situatsioonide ja suhetega toime tuled.

Kust leida aega kõige tähtsamate asjade jaoks?

Kust alustada?

Lahendus nagu küsimuski on ühes kohas – enda sees, sest see, kellel on küsimus, sellel on ka vastus oma küsimusele olemas. Lahenduste leidmiseks tuleb otsida ja sõnastada. Enesejuhtimise puhul on oluline mitte lähtuda ainult ühest rollist, vaid analüüsida ennast isiksusena terviklikult – nendele küsimustele, mis on tekkinud, tuleb ausalt otsa vaadata ja vastata neile kogu oma elu ja perspektiivi arvestades.

Alusta järgmistest küsimustest:
  • Kes ma olen?
  • Millised on minu olulisemad rollid (tegevused)?
  • Mida minult nendes rollides oodatakse?
  • Kuidas ma nende rollidega toime tulen?
  • Kui rahul või rahulolematu ma olen?
  • Millised on minu tugevused?
  • Mis on minu jaoks väärtuslik?
  • Mida ma tahan muuta või arendada?


Loe pikemalt ajakirjast Director, september 2007

neljapäev, 10. märts 2016

Nullbürokraatia ettepanekud (justiits- ja rahandusministeerium)

Tulenevalt koalitsioonilepingust on majandus- ja taristuministri eestvedamisel ja nelja ministri koostöös algatatud halduskoormuse vähendamise projekt, mis on initsiatiivi käimalükkajate seas saanud nimeks nn nullbürokraatia.

Justiitsministeeriumi ettepanekud:
  1. Kui ettevõte pole näiteks 6 kuu jooksul pärast tähtaja möödumist eelmise majandusaasta aruannet esitanud, kustutatakse ta automaatselt äriregistrist.  Probleemiks on majandustegevuse register ja sinna oma iga-aastase "elusoleku" kinnitamine. Kui ettevõtte asutamine on riigi poolt ülilihtsaks tehtud, siis peaks tasakaalu mõttes ka vastupidine suund sama sujuvalt toimima. Rakendatav 2018+ Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: MTR on liidestatud Äriregistriga ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohaselt majandusaasta aruande esitamisega kinnitab, et jätkuvalt majandustegevuse teate või loakohustusega valdkonnas tegutseb  ning MTR-is eraldi andmete õigsust kinnitama ei pea. Automaatse äriregistrist kustutamise osa peaks kommenteerima Justiitsministeerium. 
  2. Avaliku teabe seaduse ja  OpenData põhimõtet järgides peaksid Äriregistri andmed millele juurdepääsu piiramiseks ei ole olulist vajadust olema avalikud ning  tasuta kättesaadavad. Ettepanek puudutab ettevõtete majandusandmete kättesaadavust Äriregistrist. Avaliku teabe seaduse ja moodsa OpenData liikumise mõtet järgides peaksid sellised riigi käsutuses olevad andmed millele juurdepääsu piiramseks ei ole olulist vajadust olema avalikud ning reeglina ka tasuta kättesaadavad. Äriregistris on seoses elektroonilise aruandlusega ettevõtete majandusaruannete andmed (bilanss, kasumiaruanne jne) juba elektroonilisel kujul olemas, kuid soovijatel on neid võimalik saada üksnes tasu eest. Üksiku aastaaruande PDF vmt kujul alla laadimine ei ole seejuures kuigi kallis, kuid mõnesaja ettevõtte andmete hankimine masintöödeldaval kujul (XLS, XML vmt) on samas põhjendamatult kallis ja ebamugav? Teen ettepaneku täiustada Äriregistri ettevõtjaportaali selliselt, et iga soovija saaks valida nime, EMTAK koodi vmt alusel talle huvipakkuvad ettevõtted ning laadida portaalist tasuta alla talle huvipakkuvad bilansi, kasumiaruande vmt andmed. Kui anname ettevõtjatele ja riigiastustele mõistlikult kasutatava võimaluse ettevõtete majandusnäitajate võrdlemiseks ja analüüsimiseks, siis aitab see tõsta nii era- kui avaliku sektori juhtimisotsuste kvaliteeti. Ei ole võimalik rakendada. Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: Ei ole võimalik rakendada, sest toob kaasa olulise RIK-i omatulu languse. Vastavate otsuste tegemisel, mille kohaselt kompenseeritakse omatulu langus RIK-ile, on võimalik ettepaneku rakendamist kaaluda.
Rahandusministeeriumi ettepanekud:
    1. Teen ettepaneku lisada e-maksuametisse ja miks mitte ka muude riigilõivude vmt maksmiseks e-arve püsimakse võimalus. See oleks väga mõistlik kui igakuised riigimaksud või ka muud maksed riigile liiguksid pangast automaatselt. Rakendatav 2018+ Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: MTA lahendab küsimuse projekti "Maksukogumine 2020" raames. Planeeritud lahendada esimestes etappides. Vajalik riigiüleselt lahendada.
    2. Aeg oleks alustada projektiga, mis transformeerib Eesti esimeseks riigiks, kus kõik tšekid ja arved tuleb esitada (ka) digitaalselt. See hoiaks ära tohutu hulga bürokraatiat, säästaks loodust ja vähendaks korrruptsiooni. Osaliselt rakendatav 2017. aastal. Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: Projekti tegevused valitsuse tegevusprogrammis 2015-2019. Alates 2017. aastast rakendub e-arvetega arveldamise kohustus era- ja avaliku sektori vahel tähenduses  B2G, st erasektor saadab ja avalik sektor võtab vastu ainult e-arveid. 2016.aasta lõpuks esitab RM valitsusele  "Analüüsi ja ettepanekud ettevõtetevahelises (B2B)  arvelduses e-arvetele üleminekuks. 
    3. Tüütu erinevus käibedeklaratsiooni (KMD) ja palgamaksude deklaratsiooni (TSD) esitamise tähtaegade erinevuse osas (TSD tuleb esitada 10. kuupäevaks ja KMD 20. kuupäevaks). Enamusele eksportivatele ettevõtjatele tähendab see TSD esitamisel maksekohustust ning KMD esitamisel maksude tagasisaamise õigust (ekspordi puhul KM määr 0%). Sisuliselt peavad ettevõtjad 10 päevalist perioodi finantseerima täiendavalt (kas siis erinevate laenutoodete läbi või 10 päevaks maksuvõla tekkimise kaudu). Samuti teeb see raamatupidajate jaoks elu keeruliseks, nende kuupäevade läheduses on keeruline neil nii puhkusi planeerida kui muid töid teha. Miks need kuupäevad peavad erinevad olema (va see, et ettevõtjad finantseerivad 10 päeva jooksul riiki)? Oluliselt lihtsam ja vähembürokraatlikum oleks, kui nii TSD kui ka KMD tuleks esitada 20. kuupäevaks (varasem tõenäoliselt ei sobi, kuna mitmed KMD deklaratsiooni sisendiks olevad arved ei jõua raamatupidajateni 10. kuupäevaks). Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: Maksupoliitiline otsus ja lahendamine  ei kuulu MTA pädevusesse. Positiivse otsuse korral vajalik  tehniline koormuse analüüs.
    4. TSD esitamine muutub uuest aastast veelgi tülikamaks/keerukamaks, kuna mitte üksi tühje ehk siis nullidega TSD ei tule esitada, vaid, kui on nimekirjas töötajaid, kuid väljamakseid ei ole, siis ikkagi tuleb ka isikustatud n-ö nullidega deklaratsioon esitada, kus siis on täidetud ainult töötaja tööaja määr (koormus, koha täituvus). Ettepanek: Kaotada nn. nullidega deklaratsioonide esitamise kohustus. Rakendatav 2018+ Vastutava ministeeriumi seisukoha põhjendus: See kohustus on seotud madalapalgaliste toetuse saamise kriteeriumite täitmise arvestuseks. MTA on projekti "Maksukogumine 2020" raames välja töötamas  kliendile mugavamat lahendust maksustamiseks vajalike andmete esitamisel maksustamisperioodide kohta, st andmeid esitatakse vaid nende olemasolul ning mittemuutuvaid andmeid ei peaks esitama korduvalt.  Projekti täpne ajakava on hetkel väljatöötamisel.
    5. Sõidupäevikute kaotamine säästaks ettevõtetele arvestuslikult 60 mln € aastas. Riigile ei anna sõidupäevikud suurt midagi, kuna neid võltsitakse ja riik on ise tunnistanud, et neid kontrollida ei jõua. Lisaks on 50% käibemaksu mahaarvamise piirang juba ise hinnang erakasutuse ligikaudsele ulatusele (riigikohtulahend), mistõttu on sõidupäevik dubleeriv arvestusmeetod selle ulatuse hindamiseks. Ettepanek: Sõidupäevikute kaotamineVastutava ministeeriumi seisukoha põhjendusTeema on töös ja on võimalik, et leitakse lahendus, kus nii ettevõtluses kui eratarbeks ettevõtja auto kasutamise puhul leitakse teistsugune lahendus, mis võimaldab sõidupäevikutest loobuda.
    Failid: Justiitsministeeriumi ettepanekud, Rahandusministeeriumi ettepanekud

    Raport - Konkurentsivõimelisem ärikeskkond

    Eesti Panga hinnangul iseloomustab Eesti majanduse väljavaateid väike välisnõudluse kasv, võimalik sisetarbimise vähenemine ja palgakasvu aeglustumine tootlikkuse vähenemise tõttu. Samas tõdeb Eesti Pank, et SKP kasv võiks olla kuni 4%, mis tuleb suuremast tootlikkusest ja tööhõivest ning investeeringutest. 
    Justiitsminister kutsus 2015. aasta sügisel kokku juhtrühma, mis koosnes ettevõtjatest ning neid koondavatest organisatsioonidest ja ühendustest, et selgitada välja ettevõtlust takistavad ja kõige enam muutmist vajavad valdkonnad või teha ettepanekud riigi tegevusteks, millega saaks soodustada ettevõtlust ja elavdada majanduselu. Juhtrühma ülesandeks sai koostada valitsusele Eesti ärikeskkonna konkurentsivõime parandamise raport. Selle pani juhtrühma esitatud ettepanekutest kokku justiitsministeerium.
    Juhtrühma liikmed esitasid 123  ettepanekut ärikeskkonna arendamiseks. Aruandes on neist esile toodud 64.

    Juhtgrupi tegevuse tulemusel esitatud ettepanekud koondas Justiitsministeerium nelja erinevasse kategooriasse, lähtudes eesmärgina määratletud märksõnadest:
    1. paindlikud töösuhted;
    2. kaasaegne maksukeskkond;
    3. optimaalne halduskoormus;
    4. ettevõtlust toetav õiguskeskkond.
    Tööhõive ja tööõigus
    • tuleb tegeleda noorte tööhõive probleemidega. Tööturul osalemise võimalused on piiratud või liiga ranged.
    • töölepingu seadust tuleks täiendada kaugtöö regulatsiooniga selliselt, et kaugtöö korral lasub vastutus tööohutuse ja töökeskkonna ning töö- ja puhkeaja nõuete järgimise eest töötajal, mitte tööandjal. Töölepingu seadus ainult viitab kaugtöö võimalusele, kuid töölepingu seadus ega teised seadused (töötervishoiu ja tööohutuse seadus) ei näe ette erisusi tööandja kohustustest ega vastutusest. Olukorras, kus töötaja teeb tööd kaugtööna, puudub tööandjal mõistlik võimalus nii töötingimuste kui töö- ja puhkeaja kontrollimiseks ja tagamiseks. Tööandja vastutus asjaolude eest, mis pole tema kontrolli all, võib vähendada tööandjate valmidust rakendada paindlikke töösuhteid.
    • töölepingu seaduses tuleb ette näha võimalus leppida tööaeg kokku tundide arvu vahemikuna (nt 20-30 tundi nädalas) ning kohaldada summeeritud tööaega tööajakava koostamise kohustuseta, et soodustada töötamise ja õppimise ühitamist. Õppurid (üliõpilased) soovivad sageli õppimise kõrvalt töötada, kusjuures tundide arv, kui palju nad saavad töötada, võib erineda nädalate või kuude lõikes, sõltudes koormusest koolis. Seega vajavad nad tööaja osas suurt paindlikkust. Tööandjad on sageli valmis sellist paindlikkust võimaldama, kuid töölepingu seadus ei loo selleks seaduslikke võimalusi. Kuigi töölepingu seadus ei sätesta otsest keeldu leppida tööaeg kokku tundide arvu vahemikuna, ei näe ta ette ka sellist võimalust ning järelevalveasutuse seisukoht on, et tööaja tundide arv vahemikuna ei ole lubatav. Kui töötajale kohaldatakse summeeritud tööaega, mille puhul võib töötundide arv päeviti erineda, on tööandjal kohustus koostada tööajakava, kuid kirjeldatud juhtudel ei olene töötaja töötamise aeg mitte tööandja, vaid töötaja soovist, ega ole sageli ka piisavalt pikalt ette teada. Suurem paindlikkus vastaks eeskätt õppivate töötajate huvidele ja teeks tööandjatele võimalikuks neile soovitud paindlikkust lubada.
    • tuleb muuta õppepuhkuste regulatsiooni selliselt, et tööandjal ei ole kohustust säilitada keskmist tasu töötaja sellises täiendõppes osalemise aja eest, mis ei seondu tööga antud tööandja juures. Kehtiv õppepuhkuste regulatsioon on tööandjale ülemäära koormav, kuna tööandja peab võimaldama töötajale 30 kalendripäeva õppepuhkust kalendriaastas (sh töötaja tööle asumisel alles aasta lõpus) ja säilitama neist 20 eest keskmise tasu, kui töötaja osaleb tasemeõppes või täiendõppeasutuse poolt läbiviidaval koolitusel, sõltumata sellest, kas töötaja saab kasutada omandatavaid teadmisi töökohal või mitte. Praktikas on sagedased näited, kus raamatupidaja omandab hobikorras aiandusharidust, tootmistööline õpib massööriks jne. Õppepuhkuste regulatsioon paneb tööandjale kohustuse sisuliselt rahastada töötaja valmistumist töösuhte lõpetamiseks ja tööle asumiseks uuele alale. Elukestva õppe idee realiseerimisega seotud koormus tuleks ühtlasemalt jaotada erinevate osapoolte vahel - töötaja, tööandja, riik.

    Maksukeskkond
    • tuleb kaotada erisoodustusmaks transpordikulude ning tervishoiu- ja spordikulude hüvitamise korral. Seoses tööjõu liikuvusega tuleks tööandjale anda võimalus maksuvabalt hüvitada nende töötajate sõidukulud, kes peavad igapäevaselt liikuma pikki vahemaid (nt ühest maakonnast teise). Pikemate vahemaade puhul tuleks lubada maksuvabalt kanda ka majutamiskulusid või hüvitada kolimiskulud. Erisoodustusmaksu kaotamisega tervishoiu- ja spordikuludelt on osaliselt ka tegemist riigi kohustuste ülevõtmisega (nt täiendav ravikindlustus, hambaravi jt haigekassast mittehüvitatavad ravikulud), osaliselt (mõistlikes piirides) tööandja huvides tehtud kuluga, et vähendada haiguspäevi, tõsta tööviljakust jne.
    • tuleb üle vaadata sotsiaalmaksu miinimummäär. Sotsiaalmaksu miinimumkohustus takistab osalise tööajaga töötamist (juhul, kui ei rakendu seaduses toodud erandid). Tuleb kaaluda erandite laiendamist, kuumäära vähendamist või maksustada kuumäära ainult ravikindlustuse osaga - 13%. Ühe võimalusena võiks ette näha maksusoodustuse nendele tööandjatele, kes võtavad tööle alaealisi. Soodustuse andmiseks on mitmeid võimalusi: tööandja ei pea osaliselt (ravikindlususe või sotsiaalmaksu osas) või täielikult maksma alaealise töötasult sotsiaalmaksu.
    • sotsiaalmaksu tasumise kohustus tuleb jagada tööandja ja töötaja vahel. Muudatus oleks oluline vahend, et teadvustada palgasaajaid tööjõu tegelikust maksukoormusest.
    • sotsiaalmaks tuleb jagada kaheks – pensionimakse ja ravikindlustusmakse - see võimaldaks paindlikku opereerimist, kuivõrd eesmärgid on erinevad, nt osaaja puhul maksaks tööandja 13%.
    • tuleb alandada töötuskindlustusmakse määra. Töötukassa reservid on piisavad, et katta töövõimetusreformi elluviimisega kaasnevad kulud ning tagada piisav puhver kriisisituatsiooniks.
    • tuleb tõsta kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni. Teatud osa tulumaksust võiks laekuda inimese elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja teatud osa töökohajärgsele omavalitsusele. Teatud erandid võiks ette näha suurematele tõmbekeskustele.
    • tuleb kaotada sõidupäevikute nõue. Kui tööandja sõiduautot kasutatakse ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga, siis loetakse seda tulumaksuseaduse § 48 lg 8 kohaselt erisoodustuseks. Tööandja peab erisoodustuse pealt maksma riigile makse. Tööandjale on antud võimalus maksta makse ainult tegelikult tehtud erasõitude pealt, kuid selleks tuleb pidada sõidupäevikut. Sõidupäeviku täitmine koormab nii töötajat kui ka raamatupidajat. Näiteks on liikmed andnud teada, et ametiauto sõidupäeviku pidamine võtab selle täitjalt 10 minutit päevas, so ca 1 tund nädalas, seega üle 40 tunni ehk ca 1 nädal aastass. Sellele lisandub veel raamatupidaja töö. Sõidupäevikute täitmise üle kontrolli teostamine nõuab ressursse ka Maksu- ja Tolliametilt. Ettepanek: Riik võiks kaotada sõidupäevikute täitmise kohustuse ning tööandja sõiduauto kasutamist ei peaks lugema erisoodustuseks. Muudatuse tulemusena väheneb ettevõtjate halduskoormus, Maksu- ja Tolliametil vabaneb täiendavaid ressursse ning maksutulude laekumise vähenemise saaks katta näiteks sisendkäibemaksu mahaarvamise täiendava piiramisega.


    Halduskoormuse vähendamine
    • tuleb kaasajastada E-keskkond ja digitaliseerimine: asutustevahelisi e-ühendusi tuleb tõhustada ning andmete taaskasutamist laiendada (elektroonilise menetluse põhimõtte tõhusam rakendamine). Kaaluda tuleb võimalusi statistiliste- ja maksudeklaratsioonide ühildamiseks: ettevõtjate poolt riigile antud andmete ristkasutus - ühendada omavahel nt Maksu- ja Tolliametile esitatav TSD ja Statistikaameti palgastatistika. Luua tuleks üks keskkond, kus ettevõtjad esitavad oma andmed. Ettevõtjatele (erinevad vanused, erinevad rahvused, erinevad IT-alased võimalused ja oskused jne) tuleb jätta võimalus valida mil viisil nad esitavad andmeid riigile ning ametkondade töö peaks olema nende andmete ühtsesse andmebaasi viimine. Andmebaaside loogika tuleks viia ühtseks ja sarnaseks ning võimalusel ühildada nii palju andmebaase kui võimalik, et ettevõtjad saaksid riigiga suhelda ühe andmebaasi kaudu. Registrikannete tegemine peab olema võimaliku väikese halduskoormusega s.h sarnased tuvastusvõimalused ID kaardi omanikele nagu planeeritakse e-residentidele ja e-kanalite/x-tee arendamine koostöös erasektoriga paremaks info ja dokumentide vahetuseks (platvormide sobitamine). E-riigi põhimõtteid tuleb laiendada erinevatele riigi vahendatavatele tehingutele - kommertspankade puhul võiks olla võimalus teatud standardtehingute puhul nõusolekute, kooskõlastuste andmine notariaaltehingutes ka e-kanalite kaudu ilma isikliku osavõtuta (isikud on notaritele teada). Kinnistusraamat ja notariaaltehingud on hetkel kohati digiajastu-kauged: hüpoteekide kustutamiseks võiks piisata panga kui hüpoteegipidaja digitaalsest avaldusest, kuna hüpoteegi kustutamine puudutab üksnes panga õigusi ja avalduse tegemine notari juures ei loo mingit lisaväärtust. Nii kinnistusraamatuseadus kui asjaõigusseadus tuleks reformida kaasaja isiku tuvastamise võimalusi arvestavaks.
    • ettevõtjaportaali võimalusi tuleb laiendada raamatupidamise korraldamisele ning deklaratsioonide ja aruannete esitamisele. Ettevõtjaportaal peaks pakkuma ettevõtjale palju suuremat abi raamatupidamise korraldamisel, deklaratsioonide esitamisel, aruannete esitamisel. Luua tuleb teavituste kalender, ettevõtjaportaali kaudu peaks olema lihtne end käibemaksukohuslaseks registreerida, esitada näiteks kaubamärgitaotlusi jne. Kasutusele tuleb võtta aadressiandmete süsteem ja lepingupartneril võimaldada arve väljastamisel saada ettevõtja kohta väljundanmdete komplekt, et lihtsustada arvete esitamist. Tuleb kaaluda teiste valitsuse poolt peetavate ettevõtjate kohta käivate registrite funktsionaaluste (s.h ennekõike majandustegevuse register) ühendamist nii omavahel kui ka ettevõtja portaaliga.
    • ettevõtjate tegutsemine peab võimalikult suures ulatuses olema paberivaba, s.h raamatupidamine, raamatupidamise algdokumendid jne.
    Allikas: Konkurentsivõimelisema ärikeskkonna raport, 17.02.2016
    Vaata ka: Konkurentsivõime 2.0, Justiitsministeerium



    reede, 12. veebruar 2016

    Väärtustades ettevõtlikust ja ettevõtlust

    2016. aasta jaanuarist viiakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ellu programm "Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel".

    Ettevõtlusõppe arendamine on osa tööturu ja õppe tihedama seostamise programmistTegevuste maksumus kuni 2018. aastani on ligikaudu 6 miljonit eurot, programm viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi toel.

    Loe esimest uudiskirja ja vaata lisa ministeeriumi kodulehelt.